Riina Maruštšak, Roomet Sõrmus: haneliste kaitsmine – mündi teine pool

Haned peatuvad siinsetel põldudel kevadise rände ajal, enne suundumist põhjapoolsetele aladele pesitsema. Foto: Margus Ansu

Viimasel ajal on meediast läbi käinud palju arvamusi hanede kevadise letaalse heidutamise teemal. Ornitoloogid on põllumehi karmilt süüdistanud, et nad soovivad talvest ja pikast reisist kurnatud linde kevadel enne pesitsusperioodi halastamatult hukata. Samas on põllumehed hädas põllukultuuride saagi kaitsmisega. Tegemist on justkui ületamatu vastuoluga – ometi on kõik vähegi looduses toimuvaga kursis olevad inimesed märganud, et aastate jooksul on Eestit rändel läbivate haneliste arvukus plahvatuslikult kasvanud, kirjutavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak ja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Ornitoloogid on korduvalt välja toonud, et põllumehed on ise selle olukorra põhjustanud. Postimehes 4. mail ilmunud arvamusloos kirjutavad Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ja linnukaitse programmijuht Veljo Volke, et viimase 20 aastaga on hanede lemmiktoitumispaikade, talinisu- ja kaunviljapõldude pindala Eestis kasvanud vastavalt 5,4 ja 15 korda. Tõsi, kuid oluline on mõista, miks see nii on ja kas sisuliselt on tegemist positiivse või negatiivse arenguga.

Suurt osa põllumaast majandatakse keskkonnasõbralikult