Maailm on praegu varajases majanduse ülemineku faasis, millele ei ole vastast: rohepööre süsinikuneutraalse ringmajanduse suunas eesmärgiga lõpetada fossiilsete kütuste ning keskkonda kahjustavate tööstussisendite kasutamine. Muutused, mida see kaasa toob, on vajalikud meie planeedi ja inimkonna päästmiseks, kuid samamoodi muudab rohepööre tundmatuseni meile praegu teada olevat globaalset majandusmaastikku.
Juba praegu näeme raamistikku sellest, milliseks kujuneb maailm pärast rohepööret. Arvestades Eesti geograafilist asukohta, toob see kaasa märkimisväärseid võimalusi, kuid samas ka riske. Ülemaailmse geopoliitika seisukohalt nõrgestab rohepööre neid poliitilisi üksusi, mis on tuginenud eksporditulu ja maksulaekumise saamiseks fossiilkütuste ekspordile, ning tugevdab neid poliitilisi üksusi, mis on olnud märkimisväärsed fossiilkütuste netoimportijad. Mõnevõrra üldistades võib öelda, et suurimad kaotajad on Venemaa, Lähis-Ida nafta- ja gaasitootjad ning sellised riigid nagu Venezuela, Nigeeria ja Angola. Peamised kasusaajad on EL, Jaapan ja India. Selliste riikide nagu USA, Kanada, Ühendkuningriik ja Hiina, mis toodavad ise märkimisväärse osa oma tarbitavatest fossiilkütustest, energia kaubandusbilanssi oluliselt ei mõjuta.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/13/13100201t1h5942.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/09/13771430t1h2e23.jpg)