Marek Strandberg: koroonapass kui indulgents

Vaktsineeritu pass või vaktsineerimata inimese riietele hüpoteetiliselt õmmeldud silmatorkav tunnusmärk on sisuliselt samad asjad. Foto: Pavlo Gonchar/ZUMAPRESS.com

Täielikult vaktsineeritud hooldekoduasukad said möödunud nädalal kurblooliselt Covid-19. Võimalik, et see oli mingi sootuks uus tüvi. Võimalik, et vaktsiinidega oli miskit lahti. Igatahes oleksid nad koroonapasside olemasolul kõik olnud ka passiomanikud koos sellest tulenevate privileegidega.

Meil on juba olnud üks selline «patuandestusäpp»: HOIA. Õnneks on selle ligadi-logadi loodud näilise turvalisuse masinavärgi aeg otsas. Selmet panustada kogu oskus kiirele vaktsineerimisele, on bürokraate, poliitikuid ja äpimeistreid ühtäkki tabanud sootuks uus hoog: kuidas luua masinavärk, millega vaktsineeritust tõestada.

Tänaseks on Eestis kaks vaktsiinisüsti saanud iga üheksas elanik. Mida siis peale hakata nende kohe-kohe valmis saavate, haigestumisest imetabaselt säästvate dokumentidega? Suurt mitte midagi, sest selles passis puudub foto. Ei, mitte inimese foto, vaid foto tema immuunsüsteemi seisundist: kui palju on tal tekkinud antikehi, mis peaksid passiomanikku koroonaviiruse eest kaitsma. Enamgi veel: millise viirustüve eest? Neidki, nagu teame, on tänaseks juba terve plejaad. Osa suhtes vaktsiinid toimivad ja teiste suhtes mitte. Huvitav, mida näidanuks Covid-19sse jäänud hooldekoduasukate antikehatestid? Ehk oleks jaole saadud mittetoimivale vaktsiinipartiile või selle osale?