Riho Terras ja Manfred Weber: Euroopa föderaliseerumine pole lahendus

Suur EL lipp Schumani väljaku keskel Euroopa Komisjoni peakorteri ees Euroopa Päeva eelõhtul, 8. mail 2021, meenutamaks Schumani deklaratsiooni 1950. aastal. Foto on illustratiivne. Foto: YVES HERMAN/REUTERS

• Euroopa Liidu tegevusel peab olema selge eesmärk
• Euroopa suudab olla maailmas teenäitajaks
• Euroopa peab tulema inimestele lähemale

Euroopa Liidu eesmärk on tagada Euroopas stabiilsus. Euroopa, mis suudab turbulentses maailmas kohaneda ja olla edukas. Liikmesriigid peavad selle õnnestumisel üksteisele toeks olema, kirjutavad Euroopa parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmed Riho Terras ja Manfred Weber (fraktsiooni esimees).

Koroonapandeemia näitas, et Euroopa peab oma kriisijuhtimist oluliselt parandama, sest liikmesriikide vahel on puudunud ühtsus. Kehtestati erinevad piirangud reisimiseks ning karantiini määramiseks. Samuti tekitab rahulolematust vaktsiinide aeglane tarne – eriti võrreldes mõne liitlasriigiga nagu Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ja Iisrael. Küllaga on olnud bürokraatiat, vähe on olnud kiiret ühtselt koordineeritud tegevust. Kuigi alguses seati paika ühine vaktsiinide ostmise kava, siis ei suutnud see oma soovitud potentsiaali täita. Edasiste kriiside ületamiseks peab Euroopa Liit seadma prioriteediks sellise koostöö arendamise, mis võimaldaks operatiivselt ja efektiivselt tegutseda.

Euroopa tegevusel peab olema selge eesmärk, mis aitab võimendada iga riigi tugevusi ja parandada kitsaskohti. Unustada tuleb föderaliseerumise suunas vaatavad mõtted ja ääremaastumist soosiv poliitika.

Samuti peab Euroopa olema ühtsem kaitsepoliitika vallas. Just ses osas, et toetada kaitsevarustuse ühist rahastamist ja arendamist, mis oleks kuluefektiivsem. See võimaldaks arendustegevuse hüvede ülekannet suurematelt riikidelt väiksematele, kes muidu ei oleks võimelised selliseid investeeringuid ette võtma. Selline solidaarsus peab laienema ka liikmesriigi vastu suunatud rünnakutele. Kui Tšehhis toimub sabotaaž kolmanda riigi salateenistuse poolt, siis peab kogu Euroopa ühise ja resoluutse seisukoha võtma – rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu.

Euroopa riikide kodanike kaitseks järgmistes võimalikes pandeemiates ja haiguste eest üldiselt tuleb esile tõsta tervishoiu rahastamine ning parendamine. Haigused ei tunne piire, seetõttu tuleb nendega võitlemisse panustada üheskoos – sest just nii oleme tugevad. Eesmärk ei pea olema ainult tulevaks valmistumine, vaid juba olemasolevaga võitlemine. Euroopa on teinud paljulubavaid samme Alzheimeri tõve ning vähi ravimise osas ja Euroopa rahvaste heaolu nimel tuleb neid edusamme edaspidigi toetada.

Artikkel ilmub koostöös Euroopa Parlamendiga Foto: EP

Tehnoloogia ja selle areng ei vormi enam meid ümbritsevat maailma, vaid on selle lahutamatu osa. Ometigi on sellega kohanemises veel palju teha – just ses osas, mis puudutab digitaristu arengut kogu Euroopas ja selle arengu ühtlustamist. Tähtsustada tuleb 5G võrgu ja kiire püsiühenduse arengut. Me elame infoühiskonnas ja selleks, et innovatsiooni vallas Ameerika ja Hiinaga konkureerida, on meil vaja varasemast kiiremat infovahetamist. Järjest rohkem tuleb rõhku panna tehistaibu ja masinõppe arendamisele, sest just see võib olla edu võti meditsiini, rohelise ning jätkusuutliku energia ja tehnoloogia üldiseks arenguks.

Euroopa juba on keskkonnateemade eestvedaja, kuid lisaks ambitsioonidele ja eeskuju näitamisele peame suutma oma eesmärke täita nii, et meie majandus, tehnoloogia ja energiavarustus oleksid varasemast paremad, mitte lihtsalt rohelisemad. Seeläbi saame olla teenäitajaks ka teistele riikidele, et nad meie eeskuju järgiksid ja võiksid seeläbi võtta vaevaks panustada kliimaprobleemide lahendamisse.

Inimestele lähedasem Euroopa

Järjest enam kogub jõudu mure, et Brüsselis mõõdetakse ainult banaanide kõverust ja Hispaania juuksurite kontsade kõrgust. Euroopa Liit jääb oma inimestest aina kaugemale ning sealne tavainimest ei mõjuta. Euroopa on suur ja arvestama peab kõikide liikmesriikide eripärade ja inimestega. Euroopa peab toimima ühtse rahvusriikide liiduna.

Unustada tuleb föderaliseerumise suunas vaatavad mõtted ja ääremaastumist soosiv poliitika. Euroopa peab olema tugev ühtne majandusliit, mis teeb koostööd innovatsiooni, hariduse, teaduse, tervishoiu, tehnoloogia arengu vallas ja aitab parendada riikide individuaalset kaitsevõimekust. Euroopa tegevusel peab olema selge eesmärk, mis aitab võimendada iga riigi tugevusi ja parandada kitsaskohti. Praegune kriis on õppetunniks selle kohta, mis nende eesmärkide täitmisest vajaka jääb, kuid sellest tuleb nüüd ka reaalselt õppida, et seeläbi paremad olla.