Valitsusel on Eestis väga suur vabadus otsustada. Tuleb püsida põhiseaduse raamides, aga võib ümber pöörata varem otsustatut, liikuda eelmise valitsusega võrreldes vastupidises suunas, ümber mõelda, katsetada ja eksida, midagi alustada või lõpetada, rahaga üle kallata või kärpida. Oma otsuseid tuleb aga selgitada ja põhjendada.
Praeguse valitsuse plaanid said kirja riigi eelarvestrateegiasse. Juba enne selle dokumendi avalikustamist rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kärpimisest kui kõige olulisemast valitsuse otsusest. Kärped on põhjustanud avalikku arutelu ja pahameelt. Ega kärpimine olegi populaarne tegevus, ei peagi olema, aga valitsuse plaanid peaksid vähemalt üldjoontes olema arusaadavad. Siit ka lihtne küsimus: miks valitsus kärbib? Vastust ei ole võlgu jäädud. Kärbitakse, sest tuleb olla erasektoriga solidaarne, tuleb vältida majanduse ülekuumenemist, hoida ära tulevased maksutõusud, omavalitsused saavad ise need kulud teha. Nii palju põhjuseid, et vist ongi vajalik asi. Aga tegelikult ei ole siin loogilist ja eesmärgipärast midagi.