Juhtkiri ⟩ Keeruline Poola

Päeva karikatuur 06.05.2021 Foto: Urmas Nemvalts

• Poola on keeruline partner, kellega tuleb suhelda
• Eesti senist välispoliitikat Poola suunal tuleb pidada õigeks
• Eestil on õnnestunud edukalt laveerida Poola ja Brüsseli vahel

Ajal, mil president Kersti Kaljulaid on visiidil Poolas tähistamas sealse põhiseaduse 230. ja Eesti diplomaadi Poolasse akrediteerimise 100. aastapäeva, tasub meenutada Poola tähtsust meile. Ei saa aga mööda vaadata ka Poolaga seotud murekohtadest.

3. mail 1791 vastu võetud Poola konstitutsioon oli modernsetest põhiseadustest Euroopas esimene ja maailmas teine. Paraku jäi Poola põhiseadus riigi jagamise ja Prantsuse konstitutsiooni varju.

Meenutatagu, et Poola põhiseadus andis vabaduse kõikidele seisustele ja garanteeris ka usuvabaduse, jättes riigi põhiusuks siiski katoliikluse. Pealegi sätestas konstitutsioon ühemõtteliselt, et Poolas valitseb kolm võimu: seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim.

Kui aga vaadata praegust Poolat, tekib kohati küsimus, kas riigis valitseb ikka 1791. aasta põhiseaduse vaim. Kohtud on allutatud valitsusele, see seab kahtluse alla kohtuvõimu sõltumatuse. Teiseks on Poolas nn LGBT-vabad tsoonid, mis on karjuvas vastuolus 1791. aasta põhiseadusega, mille järgi on kõik inimesed vabad. Vabadus tähendab ka õigust liikuda riigis vabalt.

See kõik ei tähenda, nagu ei peaks Eesti Poolaga suhtlema. Tänase Postimehe «Fookuses» selgitab Erkki Koort, miks on Poola meile oluline julgeoleku mõttes. Ses plaanis on president Kersti Kaljulaidi Poola visiit igati õige käik. Turri tõmbumine pole rahvusvahelises elus hea – meenutatagu, et Kaljulaid kohtus Moskvas ka oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga. Kas Eesti on nüüd oma väärtused maha müünud?

Eesti ei saa endale lubada Poolaga tülitsemist. Samas ei saa me ka Poolaga pahuksis oleva Brüsseliga tüli kiskuda.

Lisaks julgeolekule peaksid Eesti ja Poola tegema enam koostööd muudeski valdkondades. Üks selliseid on kolme mere algatus, millele puhusid 2015. aastal elu sisse toonane Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović ja Poola president Andrzej Duda. Algatus ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat ELi liikmesriiki, sh Eestit. Kolme mere algatuse eesmärk on tekitada algatusega liitunud riikides suurem lõimitus ja tuua regiooni rohkem raha. Seega on lisaks julgeolekule lisandunud majanduskasv, mis ideaalis peaks kasu tooma kõikidele selle regiooni inimestele.

Ajalooliselt on juba klišeeks muutunud, et Euroopa suurriikidest on Poola ainus, kes Eestit täielikult mõistab. Poolakatele ei pea meenutama Molotovi-Ribbentropi pakti, massimõrvu, küüditamisi ja totaalset sõnavabaduse lõpetamist. Sellegipoolest võib Poola olla mõnikord keeruline partner – eelmisel aastal sulges Poola Eesti transiidireisijatele koroonapandeemia ajal piirid, ehkki esialgne kokkulepe Eesti välisministeeriumiga oli vastupidine.

Keerulise, aga strateegiliselt samade huvidega partneriga on ikkagi võimalik asju ajada. Eesti ei tohi unustada, et president Duda tegi 2015. aastal oma esimese ametliku välisvisiidi just siia.

Eesti senist välispoliitikat Poola suhtes tuleb pidada õigeks. Eesti ei saa endale lubada Poolaga tülitsemist. Samas ei saa me ka Poolaga pahuksis oleva Brüsseliga tüli kiskuda. Seni on Eestil õnnestunud edukalt laveerida Poola ja Brüsseli vahel.