/nginx/o/2021/05/04/13761028t1hea66.jpg)
/nginx/o/2021/05/04/13761028t1hea66.jpg)
Energiamajanduse puhul ei saa hetkekski unustada vajadust tagada varustuskindlus ja julgeolek, kirjutab riigikogu liige Annely Akkermann (Reformierakond).
Tellijale
Annely Akkermann: energiaportfell olgu mitmekesine
Inimkonna hoomatava aja mõistes on fossiilsed kütused lõplikud, aga päike ja tuul igavesed. Parafraseerides Eesti põhiseadust: kestmiseks läbi aegade peab inimkond õppima hakkama saama fossiilsete kütusteta.
Pariisi kliimakokkuleppe sõlmijad võtsid 2015. aastal eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne maailm 2050. aastaks ning selle tulemusel asuti suurendama jõupingutusi süsinikuheitevabade tehnoloogiate väljatöötamiseks. 2019. aastal lepiti kokku Euroopa Liidu rohepööre, mis olemuslikult on kogum viiest omavahel seotud eesmärgist: Euroopa Liidu majandus kujundatakse ümber kliimaneutraalseks, nii majandus kasvab, elukeskkond muutub tervislikumaks, elurikkus suureneb ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneb.
Kolmveerand süsinikust heidetakse atmosfääri energeetikas valguse ja soojuse tootmisel ja transpordis, sestap ongi rohepööre keskendunud energeetikale: nii tarbimise ja raiskamise vähendamisele kui ka süsinikuheitevabade tehnoloogiate arendamisele ja juurutamisele. Suurimaid lootusi pannakse vesinikule kui energiakandjale.
Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileping näeb ette vesinikkütuste strateegia väljatöötamise ja vesiniku pilootprojekti meetme, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat, mille raames tuleb vesinikku toota, tarnida ja tarbida.
Transpordisektori kliimaeesmärkide täitmiseks raudteed elektrifitseeritakse, kusjuures analüüsitakse ka vesinikkütuste kasutamise võimalusi.
Koalitsioonileppe energeetikapeatükis nähakse ette taastuvenergia tunduvalt laialdasemat kasutuselevõttu: merealade planeerimist tuuleparkide jaoks ning salvestusvõime parandamist.