Suurtes asjades on eestlased alati jagunenud kahte leeri, aga otsustaval hetkel on ikkagi ühiselt edasi mindud. Olgu selleks siis Jakobsoni ja Hurda leer ärkamisajal, Pätsi ja Tõnissoni toetajad või Rahvarinne ja Kodanike Komiteed laulva revolutsiooni ajal. Pole siis imestada, et nii Süku kui Estonia juurdeehitis on tekitanud vaidlusi, kas ja kuhu neid rajada.
Eks ole need vaidlused ka õigustatud, sest iga rajatisega muudetakse midagi olemasolevas, igal uuel ehitisel on oma jalajälg, niihästi ökoloogiline kui ka kultuuriline. Ka Narva kultuurikvartal Manufaktuur ja Arvo Pärdi muusikamaja kujundavad olemasolevat ümber, isegi kui taastatakse seda, mis olnud varem.
Vaidlused tuleb vaielda, aga kultuurikomisjoni eilne soovitus annab vähemalt sihi selles osas, millises suunas võiks kultuurirajatistega edasi liikuda.
Esialgsete arvutuste kohaselt läheks kõigi nelja väljaehitamine kokku maksma umbes 130 miljonit eurot. Süku rajamiseks oodatakse kulkalt 40 miljonit, Kreenholmi kultuurikeskuse rajamise maksumus on 15 miljonit ja samas suurusjärgus on ka Avo Pärdi muusikamaja. Estonia teatri laienduseks on teatri juhi Ott Maateni hinnangul vaja kuni 60 miljonit.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on riiklikult oluliste rajatiste jaoks planeeritav hasartmängumaksu laekumine lähiaastatel umbes 10 miljonit eurot aastas. Seega võiks nende nelja kultuuriobjekti rahastamine eelduste kohaselt aega võtta kuni aastani 2035. Sümboolne aastaarv, mille on võtnud sihiks ka uued riiklikud strateegiad.
Kuigi 15 aastat võib tunduda pikk aeg, on see nelja kultuuriehitise rahastamiseks ja rajamiseks jõukohane ja realistlik eesmärk, sest seadus lubab korraga rahastada ainult kaht.