FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts


Praegune lahing internetivabaduse eest on üks hetk copyright’i saja-aastases sõjas. Laiemas pildis on see vaid manööver pikalt kestnud konfliktis peamiselt USA suurfirmade ja globaalse tarbijaskonna vahel, kumbki pool oma huvide eest väljas.

Argo Ideon

FOTO: Toomas Huik




See on esmalt positsioonisõda. Mõlemad pooled istuvad oma kaevikus ja rindejoont ei liigutata korraga eriti palju. Teisest küljest on tegemist asümmeetrilise sõjaga. Suurfirmad kasutavad oma lobivõimet ja rahakotti, et ehitada juriidikamaterjalist strateegilisi ründerelvi. Paljuräägitud ACTA ja SOPA on just sellised relvad.

Vastaspool, üleilmne tarbijaskond, arendab sissisõda. Tema eelistatud lahinguväljaks ei ole parlamendid ja kohtusaalid, vaid peidetud küberneetilised mägirajad, mida konventsionaal­se relvastusega on raske sihikule võtta. See on internet oma hiiglaslike mastaapide ja hämarate nurkadega.

Eestlase seisukohalt on mõttekas taibata, et sõja tulemusi ega isegi kohaliku rindejoone paiknemist ei otsustata meil siin. Globaal­ses vägikaikaveos oleme lõiguke ühes hõredalt mehitatud rindenurgakeses, kus võib-olla tehakse kuu jooksul paar pauku. Suured lahingud käivad Washingtoni ja Brüsseli all, samuti Aasias riikides oma miljardite suurusjärku jõudva tarbijaskonnaga.

Reeglid otsustatakse seal ja meil võetakse nad üle. Natuke pehmemalt või veidike karmimalt, aga põhimõtteid muutmata.

Üks näide. Kui filme hakati DVDna välja andma, siis leidsid tootjad, et neil on kasulik jagada maailm kuueks regiooniks. Ühele regioonile määratud toode teisele regioonile määratud seadmes ei mängi. Mis siis, et tarbija oli raha maksnud ja tema enda koduriigis sama toodet müügil ei olnudki. Meie otsustame, kuskohas sa seda vaadata tohid. Niipea kui filmitootjad oma tankid liikuma said, asusid ülemaailmsed tarbijad nende pihta loopima Molotovi kokteile justkui Soome Talvesõjas. Leiutati programmid ja trikid, kuidas tobedast regioonipiirangust mööda minna.

Sõda toimib parima katalüsaatorina militaartehnika arengule. Kui tootjad tahtsid filme hoida eksklusiivsete ketaste peal, mida valitud poodides kunstlikult kõrge hinnaga müüa, siis rahvas kopeeris filmid ära ja jagas neid omavahel internetis. Pealegi oli tehnoloogia progress tarbija poolt. Ühenduskiirus suurenes, salvestusseadmete mahud kasvasid hüppeliselt ja failihoidmisteenuseid tekkis juurde. Varasem tasakaalupunkt asendus tarbijahuvide pealetungiga.

Nüüd on teine pool vasturünnakul. ACTA juriidiliste kolosside roomikud täidavad õhku mürinaga.