Heimar Lenk: ülekohtune omandireform

Heimar Lenk. Foto: Erakogu

Aeg on luua õigluse taastamise komisjon, kuhu kuuluksid valitsuse liikmed ja sundüürnike esindus, kirjutab Eesti Üürnike Liidu juhatuse liige Heimar Lenk (KE).

Omandireformist möödub tänavu 30 aastat. 2019. aasta lõpus tellis rahandusministeerium Tallinna Ülikoolilt uurimistöö «Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud». Töö valmis selle aasta alguses, seda tutvustati Eesti Üürnike Liidu esindajaile ja lähiajal (maikuus) peaks jõudma seisukoha võtmiseks ka valitsusse. Valitsuse seisukoht on avalikkusele vajalik, sest uurimus jõudis mõtlema panevate järelduseni: omandireform on oma olemuselt ülekohtune ja sundüürnikele tehti selle läbiviimise käigus liiga.

Teadustöö tulemus on laiemale avalikkusele kindlasti ootamatu, sest seni pole ükski valitsus ülekohut tunnistanud ja avalikku arvamust on pigem vastupidiselt kujundatud. Eesti Üürnike Liidu kui sundüürnikke ühendava organisatsiooni meelest on aga teadlaste hinnang õige ja aus. Kuigi omandireformi aluste seaduse paragrahv 2 ütleb, et reformi käigus ei tohi sündida uut ülekohut, siis teadustöö järeldused kinnitavad, et ebaõiglus üürnike suhtes siiski sündis: «Kui lähtuda sellest, et inimesed, kes olid sattunud 1990. aastate algul elama pool sajandit tagasi Nõukogude võimu poolt sundvõõrandatud majadesse, tihti pärast mitmekordseid ümberpaiknemisi ja korterivahetusi, polnud ise selles süüdi, siis on piisavalt argumente, näitamaks, et Eesti riigi poolne käitumine nn sundüürnike kui sotsiaalse grupiga omandireformi käigus oli ebaõiglane.»

Samal seisukohal on ka ühiskonna enamus, mida kinnitab uurimuse käigus korraldatud avaliku arvamuse uurimus. Üle 70 protsendi Eesti elanikest leiab, et nn sundüürnikke koheldi omandireformi käigus ebaõiglaselt. Teadlased tunnistavad, et suurte reformide puhul on sageli paratamatu, kui kedagi ei suudeta nende raames õiglaselt kohelda, kuid alati ei saa sellega leppida. «Antud juhul oli tegemist suure ja suurt inimgruppi puudutava riivega, mida ei saa uurimisgrupi hinnangul pidada õigustatuks.»

Rahandusministeeriumi andmeil on viimase seisuga arvel 22 000 sundüürnike perekonda. Kõik nad pidid uue elamispinna muretsema kõrge vabaturu hinnaga, saamata riigilt selleks mingitki materiaalset abi.