Juhtkiri ⟩ Kas või trotsi pärast

Soome, Vene ja Eesti riigipead 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri maailmakongressil. Foto: Dmitri Astakhov/covi/scanpix

• Soome-ugri rahvaste tulevik Venemaal muutub tumedamaks
• Maailmakongress on võimaldanud Eestil toetada teisi väikerahvaid
• Hübriidvormis kongress võib anda soome-ugri liikumisele hoogu juurde

Mida enam sulgub endasse Venemaa, seda tumedamaks muutub sealsete soome-ugri rahvaste tulevik. Nüüd on ohtu sattunud üks pikaajalisemaid rahvusvahelisi koostöövorme – soome-ugri maailmakongress, mis leiab juuni keskel hübriidvormis aset Tartus.

Nimelt teatas Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsioon AFUN, et ei näe enam mõtet soome-ugri maailmakongressidel osalemisel. See toimus samal päeval, kui Eesti avaldas solidaarsust Tšehhile, kes saatis reaktsioonina 2014. aastal korraldatud plahvatustele maalt välja 18 Vene Föderatsiooni luurajat.

Üleeile teatas Venemaa föderaalne rahvusasjade agentuur FADN, et plaanib hoopis ise kaks nädalat enne Tartu maailmakongressi korraldada esimese ülevenemaalise soome-ugri rahvaste foorumi. Soov koostöö lõpetada on ilmne.

Soome-ugri maailmakongressid on toimunud juba alates 1992. aastast iga nelja aasta järel ja seekordne on järjekorras kaheksas. See pidi toimuma aasta eest, kuid lükati koroona tõttu edasi.

Maailmakongress on olnud kõrgetasemeline üritus, kus traditsiooniliselt on sõna võtnud ka osalevate riikide presidendid. Näiteks kohtusid presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Dmitri Medvedev 2008. aasta maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis riigipeade tasemel esimest korda pärast 14-aastast vahet. Kaks aastat tagasi esitas president Kersti Kaljulaid kutse tulla Tartusse maailmakongressile ka president Vladimir Putinile. Nii on maailmakongress lisaks soome-ugri rahvaste kultuurilisele koostööle olnud ka diplomaatilise suhtlemise kanal kõige kõrgemal riiklikul tasandil.

Kuigi soome-ugri maailmakongresside liikumises on olnud diplomaatia kõrval ka riikidevahelist hõõrumist, on see vorm siiski pakkunud raamistiku, mille kaudu Eesti, Soome ja Ungari on saanud toetada sugulasrahvaste kultuurilisi püüdlusi Venemaal. Ja ka Venemaa delegaatidele on siiani olnud tagatud riiklik tugi kongressidel osalemiseks.

Hübriidvormis maailmakongress võib koguni trotsist anda soome-ugri liikumisele hoogu juurde, sest virtuaalne osalemine on kättesaadav palju suuremale inimeste ringile.

Lisaks andis maailmakongressi legitiimsus Venemaa soome-ugri aktivistidele suhteliselt ohutu võimaluse arendada rahvusvahelisi sidemeid, kartmata otseseid süüdistusi separatismis. Kui Venemaa astub maailmakongressilt välja, muutuvad Venemaa soomeugrilaste kontaktid Euroopa hõimurahvastega riigi silmis ebasoovitavaks, seda enam, et AFUN on nimetanud maailmakongressi mõju otseselt destruktiivseks.

Kuigi Venemaa organisatsioonide avaldused on sügavalt kahetsusväärsed, tuleb loota, et tagasilöök on ajutine, ja püüda leida niihästi motivatsiooni kui ka uudseid vorme maailmakongressi traditsiooni jätkamiseks. Ka olümpiamänge ja muidki pika traditsiooniga üritusi on halbadel aegadel edasi lükatud või ära jäetud.

Aasta aega elamist pandeemia tingimustes on näidanud, et virtuaalselt on võimalik korraldada kohtumisi kõigil tasanditel ja igasuguses formaadis. Seetõttu pole kahtlust, et seekordne hübriidvormis maailmakongress suudab pakkuda täisväärtuslikku elamust ja kogemust ka neile, kes ise kohale tulla ei saa.

Hübriidvormis maailmakongress võib koguni trotsist anda soome-ugri liikumisele hoogu juurde, sest virtuaalne osalemine muudab kongressielamuse kättesaadavaks senisest palju suuremale ringile soomeugriliselt meelestatud inimestele.