/nginx/o/2021/04/26/13748272t1h48b1.jpg)
Uute riiklikult tähtsate kultuurirajatiste valimine on jõudnud otsustavasse järku. Nädala pärast peaks riigikogu kultuurikomisjon andma soovituse, milliseid ehitisi rahastada järgmisena. Otsustada ei ole kerge mitmel põhjusel.
Esiteks, valikus on 11 eriilmelise kultuurirajatise ideed kõikjalt Eestis, mis erinevad teineteisest niihästi funktsiooni kui ka haarde poolest. Komisjonil tuleb võrrelda võrreldamatut ja kaaluda, mille poolest vääriks näiteks Heimtalisse kavandatav Anu Raua keskus rohkem rahastamist kui Saaremaa muuseum või Arvo Pärdi nimeline kontserdimaja Rakveres.
Kultuurkomisjonile esitatud ideekavandid on eripalgelised ka eelarve mõttes. On rajatisi, mille saaks tehtud vähem kui kolme miljoni euroga, on selliseid, mille hoone üksi maksaks üle neljakümne miljoni. Vastavalt seadusele saab kultuurkapital korraga toetada kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist, mille heaks eraldatakse aastas 60,6 protsenti hasartmängumaksust.
Teiseks toimub uute kultuuriobjektide valimine üsna vahetult enne kohalikke valimisi ja üsna tõenäoliselt võib see mõjutada erakondade ja otsustamises osalenud poliitikute edu sügisel. Arvatavasti aga ei jää nii kaaluka valiku tegemine komisjoni liikmete isiklikuks otsuseks, vaid hakkab kajastama parlamendierakondadevahelisi kokkuleppeid, võimalik, et sarnaselt sellega, kuidas traditsioon kujundab riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi.
Kuid oleks nukker, kui otsus sünniks lihtsa parteipoliitilise lehmakauplemise tulemusel. Kuigi projektid on eripalgelised, on valikul vältimatult regionaalpoliitiline mõõde. Seni on riiklikult tähtsa kultuurirajatisena ehitatud Kumu, Eesti Rahva Muuseumi uus hoone ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja. Kaks neist asuvad Tallinnas, üks Tartus.
Kui anda pingereas paar esimest kohta väikestele ja jätta mõni suurprojektidest kolmandaks, annab see viimasele niihästi kindluse peatse rahastuse osas kui ka veidi aega atra seada.
Kas toetada seekord maakondi ja jätta pealinn hoopis ilma, või ehitada üks Tallinna ja teine mujale Eestis? Ja võibolla on aeg võtta kavva Narva Kreenholmi kultuurikeskus, on ju Narvast aastakümneid rohkem või vähem avalikult kurdetud, et valitsus ei seisa näoga Ida-Virumaa poole.
Mitte vähem kerge poleks valikut teha ka Tallinna puhul. Estonia teatri juurdeehituse mahukavand on praeguseks juba ajanud inimesed kahte leeri selle sobivuse üle arutledes. Justkui oleks otsus selle rajamiseks juba tehtud. Kuid Tallinnas konkureerib mitte vähem ambitsioonikas Helioru kontserdimaja kavand, mis annaks Eesti muusikuile kodu ja kontserdipaiga, mida nende rahvusvaheline tase kahtlemata eeldaks.
Hasartmängumaksust laekub kultuurkapitalile umbes kaheksa miljonit eurot aastas. Ükskõik kumb neist Tallinna suurprojektidest ka valitaks, nende maksumus paneks kultuurkapitali rauad uute rajatiste loomiseks aastateks lukku. Selles taotlusvoorus olevaid väikseid rajatisi võiks aga selle summaga rajada aastas ühe.
Valikukoht on seegi. Kui anda pingereas paar esimest kohta väikestele ettevõtmistele ja jätta mõni suurtest kolmandaks, on ühe hoobiga tabatud rohkem kui kaks kärbest, sest kolmas koht annab suurprojekti taotlejaile niihästi kindluse kui ka aega atra seada. Ja maakondadele teadmise, et suur poliitika ei ole neist üle rullinud.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)