Heiki Hepner: põhiseaduse ees oleme kõik võrdsed

Heiki Hepner. Foto: Mihkel Maripuu

Maade vahetamine on üks võimalus, kuidas hoida inimeste niigi habrast seotust maaeluga, tagada metsaomanike ja seeläbi ka metsade majandamise mitmekesisus, kirjutab Eesti Omanike Keskliidu volikogu esimees Heiki Hepner.

Hiljuti ilmus artikkel «Maadevahetusehuvilised kasutavad ära võitlust kaitsealaga» (PM, 21.04). See pani imestama, aga veel rohkem muret tundma. Arvestades, kuhu artikkel lõpuks välja jõudis, tahaks autoritelt küsida, kas põhiseaduslikku kaitset väärivad ainult need, kes kasutavad oma ihuvajaduste rahuldamiseks Pätsu-aegset välipeldikut? Või väärivad seda ka need maainimesed, kel on kaasaegne vannituba ja ehk isegi internetiühendus?

19. märtsil jõudis Tallinna halduskohus looduskaitsega seotud maade võõrandamise senist praktikat kaaludes järeldusele, et tegemist on põhiseadusega vastuoleva tegevusega ja et ka metsaomanikud väärivad võrdset kohtlemist põhiseaduse paragrahv 32 alusel. See on järjekordne märk tõdemaks, et senine praktika on ummikusse jooksnud. See ei toeta ei looduskaitset ega maaelu. Tervikuna aga õõnestab praegune korraldus Eesti riiki.

Üsna sageli võib kuulda metsaomanike suunas etteheiteid, et mis te vigisete, enamik rangelt kaitstavast maast on ju isegi riigimaa. Seda enam tekib küsimus, miks siis riik ei maksa nende väheste maaüksuste eest kohe ja õiglast hinda. Võib arvata, et mõnigi maaomanik on siit ilmast lahkunud, jõudmata ära oodata õiglast hüvitist.