:format(webp)/nginx/o/2016/09/21/5867217t1h7774.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/25/13746040t1h784d.jpg)
Politseijõududega ülereageerimine rahuliku meeleavalduse laiali ajamiseks jääb üheks Kaja Kallase valitsuse visiitkaardiks, kirjutab kolumnist Maarja Vaino.
Tellijale
Maarja Vaino: ei juhtunudki midagi? (50)
Sattusin neil päevil kõndima üle Vabaduse väljaku. Ilm oli ilus ja pilku köitis suurem seltskond noori, kes olid kogunenud Vabadussõja võidusamba jalamile. Kas tõesti juba turistid? Aga ei, tegu oli noortega, kes tähistasid saabunud koolivaheaega hoogsalt rulatades või niisama kaelakuti koos istudes. Märkasin, et sealjuures rikuvad nad õige mitut reeglit. Kõigepealt konkreetset keelusilti, mis on samba ees ja taga hästi nähtav ja kuhu on selgelt märgitud, et monumendi piirkonnas on rulatamine keelatud. Otse vastupidi, nõutav on aupaklik ja viisakas käitumine, sest mälestusmärk on pühendatud sõjas hukkunutele. Mingist 2+2-reegli järgmisest selles ligi 50-pealises seltskonnas ei olnud juttugi.
Mis oleks pidanud nende reeglite rikkumisele järgnema? Mul oleks väga hea meel, kui kaitseministeerium suudaks oma mälestusmärgi suhtes ilmutada elementaarset respekti ja leiaks konstaabli, kes aeg-ajalt käiks kohta üle vaatamas ning korrarikkujaid manitsemas. Aga oleksin üsna ehmunud, kui noortekampa saadetaks laiali ajama koertega kiirreageerijad.
Midagi ei ole parata, politseijõududega ülereageerimine aprilli esimesel poolel toimunud rahuliku meeleavalduse laiali ajamiseks jääb üheks Kaja Kallase valitsuse visiitkaardiks. Sest seda, et mindi liiale, möönavad isegi need, keda liialdus iseenesest ei häirinudki.