Inimese elukaares saab täheldada kaheksat loomulikku psühhosotsiaalse arengu etappi või kriisi. Igal kriitilisel perioodil on eriline arenguülesanne, mille võib läbida edukalt või edutult. Näiteks on teismeliseiga oma minatunde kujunemise periood läbi füüsiliste ja vaimsete annete otsimise ning kaaslastega suhtlemise. Arenguülesande luhtumise korral noor ennast ei leiagi. Laps vajab kriitilistel perioodidel täiskasvanu kohalolekut, mõistmist ja toetust.
Noorte täiskasvanute arengukriisi keskmes on intiimsus ja armastus. Keskealiste loomulikuks ülesandeks on hoolitsemine ja hoolimine. Halval juhul on tulemuseks üksijäämine, enesekesksus ja ühiskonnast eemaldumine.