AK ⟩ Tarmo Soomere: rohepööre kui teaduse ja tehnoloogia arendamise küsimus

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Foto: Reti Kokk

Rohepöörde alus on pööre energeetikas. Tänapäeva ühiskond vajab pidevalt kvaliteetset energiavarustust. Elektrit lattu toota ei ole võimalik. Küll aga saame mõistlike kapitalimahutuste kaudu tublisti vähendada energiatarbimist. Energiajulgeoleku tagamiseks peame oskama toota ja ladustada sobivaid energiakandjaid, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Inimkonna tulevikku ohustav probleem on juba mõnda aega see, et Maa loodus ei suuda enam pakkuda piisavalt hüvesid, tagada elamiskõlblikku keskkonda, absorbeerida meie tegevuse jääke ning (taas)toota inimeste jooksvaks eluks vajalikke aineid ja materjale. Rääkimata taastumatutest loodusvaradest.

Lihtsalt uute tehnoloogiate pakkumine tuntud ülesannete lahendamiseks viib tavaliselt tootmisspiraali järgmisele keerule. Uus tehnoloogia on enamasti säästlikum, kergem ja odavam kui vana. Samas kasvab inimeste ostujõud. Seetõttu võtab selle kasutusele palju rohkem inimesi. Tulemusena kasvab nii energiatarve, vajadus materjalide järele kui ka jääkide mass. Vähemalt seni, kuni saabub küllastumine, teisisõnu, kuni kõigil on uus vidin olemas. Aga kui kõigil on see vidin juba olemas, siis selle vahetamine uue ja säästlikuma vastu oleks ju suhteliselt mõttetu. Sest kui see töötab, siis miks vahetada? Nii oleme ummikteel.

Võimalik väljapääs lepiti Euroopa Liidu tasemel kokku kahe aasta eest. Seda nimetatakse rohepöördeks. Rahvasuus on see saanud parasiitsõnaks. Nii nagu kvaliteetkinnisvara enne majanduskriisi 2008. aasta paiku: kõik müüvad, keegi pole näinud ja ükski ei julge üheselt defineerida.