AK ⟩ Tiit Tammaru: milline on ebavõrdseim suurlinn maailmas?

New York meelitab edasipüüdlikke ja karjääritegemisest huvitatud sisserändajaid. Foto: SPENCER PLATT/AFP

Maailm linnastub kiirema tempoga kui kunagi varem, kuid üllataval kombel on muutus ebavõrdsuse kasvus pigem väike, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi professor Tiit Tammaru.

Mõni aasta tagasi toimetasime kolleegide raamatut Euroopa linnadest ning see tekitas ajakirjanikes huvi. Ajalehe Guar­dian esimene küsimus oli aga palju lennukam: öelge, milline on ebavõrdseim suurlinn maailmas? Võtsime väljakutse vastu. Võrdlesime esimest korda ühtse metoodika alusel, nii hästi kui see võimalik on, suurlinnu üle maailma. Käsitlesime ametialaseid muutusi ja analüüsisime, kui sarnased või erinevad on jõukamate ja vaesemate inimeste elukohad.

Maailm linnastub kiirema tempoga kui kunagi varem. Enam kui neli miljardit inimest ehk üle poole Maa elanikkonnast elab nüüd linnades ja nende lähiümbruses. Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas elab linnades vähemalt kolm inimest neljast. Ka Eesti ja Ida-Euroopa riigid on viimase kolme­kümne aastaga teinud jõudsalt tasa «linnastumise mahajäämust» ning enamik inimesi on koondunud suurematesse linnadesse ja neid ümbritsevatesse valdadesse.

Linnastumise kõrgaeg on Hiinas ning järge on ootamas India ja suur osa Aafrika riikidest. Inimesed ei koli lihtsalt linnadesse, vaid väga suurtesse linnadesse. Linnu, kus elab enam kui kümme miljonit inimest, on maailmas üle kolmekümne. Selliste linnade ja nende elanike arv kasvab eriti kiiresti, ning ÜRO prognooside kohaselt elab enam kui kümne miljoni inimesega linnades aastaks 2030 pea iga kümnes meie planeedi elanik. Eesti rahvaarvuga võrreldava suurusega ja suuremaid linnu on maailmas 500 ringis. Inimeste kolimine linnadesse, eriti suurtesse miljonilinnadesse, on muutnud meie elamistingimusi, tööd, õpiharjumusi, eluviise, reisimist ja omavaheliste suhtlusvõrgustike loomist.