Hallar Meybaum FOTO: Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti peab õppima teistelt ELi rohepöörajatelt, kes saavad aru, et kliimaneutraalsus ei saa tulla kohaliku ettevõtluse ja inimese arvelt, kirjutab Eesti Keemiatööstuste Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Uue valitsuse üks kõige rohkem kõlapinda saanud koalitsioonilepingu lubadus oli lõpetada põlevkivist elektri tootmine Eestis 2035. ja õli tootmine 2040. aastaks. Need on kiiruga tehtud lepingu näiliselt ühed kõige konkreetsemad otsused, mis sisult on ju tegelikult 15–20 aasta prognoosid, mille iga järgmine valitsus võib ümber otsustada. Seega on need pigem kõige populistlikumad lubadused, mis ei arvesta energeetika suurt pilti ega aita saavutada globaalseid kliimaga seotud eesmärke olukorras, kus arvestatav nõudlus naftatoodete järele jätkub veel nähtavas tulevikus.

Eesti põlevkiviõli tootmisest väljumisel 2040. aastal tarbitakse Maailma Energiaagentuuri jätkusuutliku arengu stsenaariumi korral 66 miljonit barrelit päevas toornaftat – ehk kõigest 30 protsenti vähem kui praegune tarbimine.

Kodumaise põlevkiviõli tootmise lõpetamise otsus on sinisilmne, sest sellist märkimisväärselt negatiivse majandusmõjuga otsust pole ükski teine ELi liikmesriik seni veel teinud. Näiteks Soome, kes plaanib kliimaneutraalsuse saavutada aastaks 2035, jätkab ka seejärel kodumaise turba kasutamist energia tootmiseks. Taastumatu loodusvarana defineeritava turba põletamisel emiteerib Soome üle nelja korra rohkem kasvuhoonegaasi kui Eesti põlevkiviõli tootmisel. Soome valitsus on mõistnud, et kliimaeesmärkide saavutamine ei saa tulla kohaliku majanduse ja töökohtade arvelt.