/nginx/o/2021/04/22/13742264t1h6e91.jpg)
/nginx/o/2021/04/22/13742257t1h57f5.jpg)
- Uue energiatehnoloogia turuletulek võtab kümnendi
- Ringmajandust ei ole võimalik edendada üksi
- Aastal 2030 võiks Eestis olla 40 biometaanijaama
Lisaks kodumaisele ja rohelisele päritolule, keskkonnapuhtusele ja tervisesõbralikkusele on surubiometaaniga või fossiilse CNGga sõitmine poole odavam, kirjutab Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juht Ahto Oja.
Palju, liiga palju räägitakse ringmajandusest ja rohepöördest. Ainult räägitakse. Kuidas juba on läbimurdeliselt Eestis rohepööret ellu viidud, selle näiteks toon taastuva transpordikütuse biometaani ja selle kõrvalsaadusena orgaanilise väetise tootmise. Rohetehnoloogiaga ja jäägivabalt.
Kuidas see tavalist tarbijat puudutab? Väga lihtsalt: iga inimene saab liigiti koguda oma toidujäätmeid ja need ära anda biolagunevate jäätmete kogumisfirmale, kes omakorda saab need jäägid väärindada biometaaniks.
Kui veel eelmisel aastal oli see unistus, siis nüüd hakkab see saama reaalsuseks − Maardu linnavalitsus väljastab Eesti Keskkonnateenustele biometaani tehase ehitusloa. Saja inimese WC-potist alla uhutud reoveest tehtud biometaaniga saaks üks sõiduauto sõita ühe aasta. Sama koguse mootorikütust saab ühelt hektarilt niidetud heinast tehtud biometaaniga.
Biometaan on murdnud kütuste turule
Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus ja Kuressaares sõidavad gaasibussid, mis kasutavad kas täielikult või osaliselt biometaani. Kui inimesel on plaanis uue sõiduauto ost, siis võiks kaaluda kodumaist, puhtamat mootorikütust tarbiva sõiduki, konkreetselt biometaani-bensiini hübriidauto ostu. CNG-autode kataloogi leiad aadressilt https://www.ngva.eu/ng-vehicle-catalogue.
Lisaks kodumaisele ja rohelisele päritolule, keskkonnapuhtusele ja tervisesõbralikkusele on surubiometaaniga või fossiilse CNGga sõitmine poole odavam, makstes keskmiselt 0,9 eurot kilogrammi kohta. Keskmise CNG-bensiini auto gaasikulu on 3,5–4,5 kilogrammi 100 kilomeetri läbimiseks ehk kuni neli eurot.
Ärksamad ja turutundlikumad toiduainetööstused plaanivad peatselt hakata oma jääkidest tootma biometaani, et sellega panna sõitma oma veoautod.
/nginx/o/2021/04/22/13742259t1h4abe.jpg)
Villem Vohu on oma Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöös välja arvutanud, et Eestis on toorainet kuni 450 miljoni normaalkuupmeetri biometaani tootmiseks. Neljandik sellest tuleks jääkidest, kolm neljandikku heinast, mis ei lähe loomasöödaks. Energeetiliselt on see samas suurusjärgus kui meile imporditud ja siin tarbitud fossiilne maagaas.
Maagaasi importides läheb raha välja, fossiilse kütuse põletamisest lisanduv süsihappegaas jääb Eestisse. Raha välja − saast koju. Biometaani tootmine tähendab vastupidist: jätab raha koju ja taastuvkütuse tootmine CO2-heidet ei lisa. Sama CO2 seovad taimed, see jõuab söödana lehmamakku ja sõnnikuna biometaanijaama, mis kõik kokku tähendab sadu töökohti ja kümneid miljoneid eurosid lisandväärtust.
Oleme oma ühenduses teoreetiliselt analüüsinud, et biometaani saaks toota üle Eesti kuni 50 biometaanijaamas. Maksimaalselt loodaks sellega väärtusketis kuni 6000 töökohta. Samuti võiks CNG-tanklate arv tänaselt 23lt kasvada 2030. aastaks vabalt 40-le, kõikjale üle maa. Juba praegu leiab 50–100 kilomeetri raadiuses metaankütuste tankla ja tankimismuret ei ole.
Klassika: otsustajate, mitte ainult poliitikute ja juhtivametnike, vaid ka pankurite ja domineerivate turuosaliste mõttemuster on endiselt põlevkivistunud. Kindlam on kivist õli välja pigistada ja sinna investeerida kui orgaanilisi jäätmeid ja rohtset biomassi koguda ning biometaani toota. Argumendiks see, et õli saame maailmaturul maha müüa, kui ei müü meie, müüb keegi teine.
Mängu kontrollivad kaitsetaktikaga pangad, kelle otsustusjulgus näiteks biometaanijaamade ehitamise rahastamisotsustes on endiselt tagasihoidlik. Nõutakse laenu suurust mitu korda ületavaid tagatisi, arvatakse, et biometaani sertifikaadi hind on ikka väga segane, ehkki see on seotud biokütuste maailmaturu börsihindadega. Väidetavalt piisab laenu negatiivseks otsuseks kellegi kahtlevast mõminast: äkki plahvatab.
Teekaart järgnevaks aastakümneks
Rohepöördes ja ringmajanduses peaksid vastavad tegevused toimuma loodustasakaalu rikkumata ja jääkideta. Just seda ka biometaani tootmine on. Kui põllumeestel kipub kevadel pikalt külmunud maale sõnniku laotamisega probleeme tekkima, et hoidlad on täis ja põllule ei pääse, siis kääritusjäägist väetise tegemine võiks sellele pudelikaelale olla üks lahendus.
Uue põlvkonna innovatsioon on biogaasi kasutamine kütuseelemendis elektri ja soojuse koostootmiseks, kohtades ja kogustes, kus elektri- ja soojatarve on olemas, aga biogaasi kogus transpordikütuseks puhastamiseks liiga väike. Koos välispartneritega katsetame just sellist biogaasiseadet, tahke hapniku kütuselemendiga (SOFC) elektri ja soojuse koostootmist.
Reaalse muutuse saavutamiseks biometaani turule tulekuks kulus Rootsis kümme aastat, sama kaua läks Eestiski, ehkki tahtsime heade näidete najal teha kiiremini, viie aastaga. Teadmatusest tuleneva hirmu vastu aitab ainult tarkuse ja kogemuste järjest ja järjest kallamine uskumatute kaela. Praegu, kui neli biometaanijaama on töös ja teist sama palju arendamisel, saab juba lihtsamalt selle energiatehnoloogiaga edasi minna.
/nginx/o/2021/04/22/13742258t1h5121.jpg)
Riiklikud biometaani toetusmeetmed hakkavad lõpusirgele jõudma. CNG-busside arv on sadades, tanklaid on juurde rajatud paarkümmend, biometaani tootmine on tõusnud nullist 10 miljoni Nm3. Mitte ammu, kümnend tagasi, 2009. aastal avati esimene CNG-tankla, CNG-sõidukeid oli alla kümne, 2018. aastal avati esimene biometaanijaam Viljandimaal Koksvere külas. Nüüd ei tohi poolele teele pidama jääda.
Meie ühendus pakub välja biometaani teekaarti aastani 2030. Kümne aastaga võiks biometaani tootmine kümnekordistuda, jõuda 1 TWh-ni aastas. Metaankütust kasutavate sõiduautode arv võiks tõusta 15 000ni, pluss 1500 bussi-veoautot. Jämedalt öeldes, 200 miljoni euro eest saaks 40 biometaanijaama. Kui edasi unistada, AS Riigi Kinnisvara ehitab need valmis ja annab oksjonil 50 aastaks rendile operaatoritele, kelleks võivad olla kohalikud energiaühistud, veevärgid, prügifirmad. Vesiniku tootmine jõuab selleks ajaks esimesele tööstusliku tootmise astmele. Elektri ja soojuse koostootmiseks võiks endiselt ja senisest laiemalt kasutada puiduhaket, millest biometaani teha ei saa.
Uus taastuv transpordikütus
- 4 biometaanitehast
- 2021. aasta toodanguprognoos 15 miljonit normaalkuupmeetrit
- Investeeringuid ligikaudu 25 miljonit eurot
- Töökohti umbes 25
- 23 biometaanitanklat
- Umbes 4000 CNG-sõiduautot ja 400 bussi-veoautot