/nginx/o/2009/01/21/120960t1hfacb.jpg)
Minu jaoks on toimunud muutus toimetajate-saatetegijate suhtumises tele- ja raadioprogrammi kui tervikusse. Väga palju tuntakse muret, millised on kavas olevad saated ühe või teise saate ees või järel, kas ka teine sisutoimetus on aru saanud saateformaatide uuendamise vajadusest, millised on ühiskonna ootused programmi suhtes.
Jälgides, kuidas meelelahutustoimetus koostas aastavahetuse teleprogrammi, oli seal riskijulgust, soovi tõestada ETV programmi tugevust, tahtmist olla vaataja esimene valik. Samasuguste pintslitõmmetega on joonistatud praegune ETV põhikanali eetrigraafika, mis on ühtaegu vaimukas ja õpetlik.
Näen, kuidas venekeelne uudistetoimetus pakub uusi ideid ja nende abiga sünnib ETV 2 kanalil diskussioonisaade «Vandekohus». Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor «Eesti laul» saab teise ilme, kus põhirõhk on kodumaise muusikatoodangu populariseerimisel. Samast vaimust oli kantud ka 15. Raadio 2 aastahiti valimine.
Edukaks osutunud teleseriaal «Tuulepealne maa», Vikerraadio ja Raadio 4 püsimine jätkuvalt oma sihtgrupi esimese raadiokanalina ning Klassikaraadio hea maine kuulajate seas on tõstnud ERRiga seotud inimeste ja meie koostööpartnerite eneseteadvust.
ERRi tulemuslikkust saab mõõta vaatajate-kuulajate arvu, mõjuvälja, kvaliteedi, programmi mitmekesisuse ja eristuvusega, aga ka saadete mahuga, mida toodetakse ERRile eelarvega ette nähtud raha eest aastas. Oleme ka ise erinevaid mõõdikuid avalikkusele välja pakkunud, suutes kokku leppida põhilises. Mulle on määrav, kui suur osa Eesti elanikkonnast on ERRi erinevate programmidega kontaktis nädala jooksul.
Nädalas vaatab meie peamist teleprogrammi ETV 1 rohkem kui 790 000 vaatajat (detsembri andmed), Vikerraadiot kuulas aasta keskmisena
340 000 kuulajat ja venekeelset Raadio 4 204 000 kuulajat nädalas. Kuna ETV 1 vaatajad ja Vikerraadio kuulajad suures osas kattuvad, võib teha lihtsustatult järelduse, et nädala jooksul on mõne ERRi programmiga kontaktis miljon eestimaalast.
Kas see on suur arv või mitte? Meile meeldiks, kui teleprogrammidest oleks suurim kontaktide arv ETV 1-l. Veel see kahjuks nii ei ole. Et saavutada suuremat mõjuvälja, tuleb pakkuda senisega võrreldes veel mitmekesisemat programmi. Kuigi konkreetse päeva vaatajate arvule ehk reitingule erinevaid huvigruppe rahuldav programm ei pruugi kasuks tulla, on erinevate inimeste liitmine meie tele- ja raadioprogrammidega peamine ülesanne.
Et senisest paremini huvigruppideni jõuda, alustasime eelmise aasta teisel poolel saadete edastamist ETV 2 kanalil. Väga hästi vastuvõetud lastekanalist on nüüdseks saanud veidi suurema programmimahuga üldhuvikanal, kus oma saadete vöönd on nii haridus- kui lastesaadetel, aga ka venekeelsetel saadetel ja hankesarjadel.
«Vandekohtu» esimene saade tõi meile palju kiitvaid, aga ka etteheitvaid hinnanguid. Paljudele ei meeldinud saate edastamine vene keeles, teiste arvates jäi esinejatele saateaega napiks. Valdav oli aga arvamus, et sellist saadet oleks ETV eetris soovinud juba ammu näha. Viimane julgustab saateformaati ja venekeelseid saateid sellel kanalil edasi arendama.
Sarnase kahe ja enama telekanaliga eetrisse tulemine on viimase viie aasta jooksul olnud iseloomulik paljudele Euroopa avalik-õiguslikele ringhäälingutele. Soome Yleisradiol on lisaks esimesele ja teisele kanalile ka ainult rootsikeelsetele saadetele pühendatud kanal FST 5 ja kultuurikanal Yle Teema.
Kas ka ERR nelja telekanalini jõuab, sõltub lisaks meie endi ideedele paljuski ringhäälingu rahastamisest. Brittide, rootslaste, hollandlaste ja horvaatide positiivne kogemus näitab, et teised, kolmandad ja neljandad avalik-õiguslikud programmid on endale vaataja leidnud ja nende kontaktide arv kasvab.
Euroopas, eriti Suurbritannia avalik-õiguslikus ringhäälingus BBC on ühe näitajana ringhäälingu tulemuslikkuse mõõtmisel välja toodud programmi sissepandud raha eest saadav avalik väärtus (value for money).
Selleks jagatakse programmi või kanali maksumus vaatajate-kuulajate arvuga, et saada teenuse hind ühe tarbija kohta. Sama võiks hakata rakendama ka Eesti ERRi puhul. Nii näiteks maksis BBC ülalpidamine 2007/2008 majandusaastal ühe elaniku kohta 1620 Eesti krooni aastas. Eestis on vastav näitaja ERRi 2008. aasta eelarve alusel 357,5 krooni elaniku kohta.
Veelgi huvitavamaks lähevad numbrid siis, kui teha arvutused iga vaataja-kuulaja kohta telekanalite ja raadioprogrammide lõikes. ERRi teleprogrammide 2008. aasta eelarve järgi võiks välja arvutada, et ETV kahe kanali saadete tootmine läks eelmisel aastal iga vaataja kohta maksma 243 krooni aastas.
Tõsi, sellele lisanduvad ka administratsiooni- ja edastamiskulud, kuid ka koos nendega ei tõuse teleprogrammide hind rohkem kui poole tuhande kroonini vaataja kohta aastas. Piisab, kui see number kõrvutada näiteks Postimehe aastatellimusega, mille soodsaim hind on tänavu 1680 krooni.
Raadiojaamade puhul on vastavad numbrid veelgi väiksemad. Vikerraadio programm läks koos uudiste ja Pekingi olümpiaülekannetega iga kuulaja kohta eelmisel aastal maksma 81 krooni ning Raadio 4 programm 66 krooni. Nende numbritega tahan näidata, et avalik-õiguslik ringhäälinguteenus on Eestis väga odav.
Meie eesmärk ei ole seda summat mitmekordistada. Iga lisakroon peab andma ka suurema kontaktide arvu, mis peaks kokkuvõttes tähendama odavamat teenust maksumaksjale.
ERRi teleprogramm on saanud aastaga meelisteemaks vähemalt ühele tabloidväljaandele. Kui toimetusel teemadest puudus, saab alati midagi ETV programmi kohta kirjutada, on siis kirjutaja ise seda näinud või mitte.
Palju on räägitud sellest, et Eestis puudub korralik meediakriitika. Tele- ja raadiokriitika jääb enamasti tasemele, mida saatejuht seljas kandis või miks tema saade Võsa Petsile aastavahetusel ära ei teinud. Samas ei küsi ajakirjanikud, miks ühest Eesti kommertskanalist on kodumaine teletoodang aasta alguses peaaegu ära kadunud.
Olen valmis – ja kindlasti on seda nõus tegema ka teised ringhäälingutöötajad – selgitama alanud aastal, miks sünnivad nii- või teistsugused tele- ja raadiosaated, rääkima sellest, miks eetrigraafika tegelaseks on töökas sitasitikas ja mitte mõni teine loom.
Samuti oleme valmis tutvustama programmide koostamise üldisemaid põhimõtteid. Seni nende teemade vastu suurt huvi ei ole tuntud. Teema ei müü, väidavad ajakirjanikud.
Usun, et tänavu tõusevad ajakirjandusse ka päristeemad ja nendele vastuste andmisesse annavad oma panuse teiste kõrval ERRi ajakirjanikud. Veelgi terasemalt tuleb jälgida ühiskonnas toimuvaid protsesse, ära tunda häid äriideesid ja leida, et Eestis on olemas ka häid uudiseid.
/nginx/o/2021/07/04/13894423t1hc761.jpg)