Raoul Lättemäe: kui huvigrupile prognoos ei meeldi, ei tee see veel prognoosi valeks

Kütuste hinnad Jetoili tanklas aasta tagasi, 30.04.2020 Foto: Ilmar Saabas/ekspress Meedia

Kõrgemad kütusehinnad võrreldes Läti ja Leeduga ei tulene mitte ainult aktsiisimääradest, vaid ka Eesti kõrgemast palgatasemest ja Eesti kütusemüüjate kõrgematest müügimarginaalidest, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.

Eelmisel kevadel tegi valitsus poliitilise otsuse langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisimäära. Toonane otsus nägi ette, et madalam aktsiisimäär kehtib kaks aastat ehk maikuuni 2022. Uus valitsus ei ole seni toonast otsust muutnud, mistõttu eeldab rahandusministeeriumi sõltumatu majandusprognoos, et erisus lõppeb plaanitud ajal vastavalt seadusele.

Huvikaitseorganisatsioonid, kelle huvides ei ole muudatuse jõustumine, on avalikkuses aktiivselt sõna võtnud ning esitanud teravaid etteheiteid rahandusministeeriumi, sealhulgas prognoosi koostava analüütikute meeskonna aadressil. Hulk kriitikat paneb aga nii sisu kui esituse poolest kulmu kergitama.