Vahur Afanasjev: ajuga silmitsi

Vahur Afanasjev. Foto: Madis Veltman

Praegu on meil aega iseendaga nõu pidada, kirjutab kolumnist Vahur Afanasjev.

Elame põneval ajal. On nagu sõda, aga pole ka. Pandeemia. Peame ümber õppima, pesema käsi, kandma maske. Kogu maailm on meile Facebookis lahti. See paneb meid võrdlema teistega. Ja me oleme närvis. Ärevushäired, depressioon.

Talutööde kõrval võib-olla polnud nii palju aega endaga tegeleda. Nüüd on seda liiga palju. Usun, et keskmine inimene töötab neli tundi päevas, ülejäänud aeg kulub kohvile ja eneserefleksioonile. Kõht on täis, seega aega peeglisse vahtida. Oleme oma ajuga silmitsi.

See annab meile suurepärase võimaluse arenguks. Isiksusehäired, nende jooned. Seda on väga palju. Rohkem kui aju suuda vastu võtta. Aju on meil sama mis Lembitul, kelle kolp on kusagil arhiivinurgas. Endiselt on koopainimese kihid meis olemas. Võib-olla see tekitabki segadust. Oleks lihtsam, kui seda poleks. Mis asi on armumine? Ja surmahirm? Surm on endiselt lõplik ja õudne, aga paarsada aastat on meil morfiin ja muud toredad abivahendeid. Surmas pole endiselt midagi ülevat, aga see pole nii kohutav kui koopainimeste ajal.