Ain Tähiste: kuidas Eesti riik tapab riiklikku muinsuskaitset

Pika punnimise peale nõustus RMK Hiiumaal katma võrega militaarajaloomälestiste ohtlikud augud. Foto: Erakogu

Ministeeriumid ja RMK takistavad Hiiumaal muinsuskaitse tööd, kirjutab Eesti Muinsuskaitseseltsi asutajaliige ja Hiiumaa Militaarajalooseltsi juhatuse liige Ain Tähiste.

Tänavu täitub 14 aastat päevast, mil muinsuskaitseamet saatis RMK-le kaitsekohustuse teatised Hiiumaal Tahkunas paiknevate mälestiste hooldamiseks. Ei midagi üle mõistuse keerulist, nõutud on metsameeste põliste tööriistade, sae ja kirve käsitsemise oskust. Aastal 2007 tähendas see valdavalt võsa raadamist, täna juba metsatöid.

Kõik need aastad on RMK külma kõhuga seadusest tulenevate nõuete täitmisele vilistanud. Või pigem siis järjest suuremate larakatega nõudmistele sülitanud. Või pigem järjest kõrgema kaarega peale lasknud.

RMK juhatuse esimeest Aigar Kallast tuleb tunnustada kui raudsete närvide ja paksu nahaga juhti. Tõenäoliselt käib tema palga sisse tüütute tegelaste, nagu elurikkuse, metsa kui tervikliku ökosüsteemi, lendoravate, ristipuude hoidjate ja – oh jummal, see ka veel – mingite muinsuskaitsjate heietustest, et mitte öelda pigivigist üle olemine. Kahtlemata on tema tööstiilil RMK nõukogu heakskiit – kui seda ei oleks, saaks tippjuht, kes ei ole võimeline tööd organiseerima nii, et kõik seaduste ja reeglitega kooskõlas oleks, üsna kiiresti ametist lahti.