Martin Mölder: eesti rahva püsimise küsimus

Martin Mölder. Foto: Erik Prozes

Põhiseaduse preambulis määratletud Eesti riigi eesmärgiga on valdav osa eestlastest nõus, kuid küsimus on, kuidas seda saavutada, kirjutab politoloog Martin Mölder.

Eesti põhiseaduse esimesi ridu teatakse ilmselt rohkem kui selle ülejäänud sisu. Seal on kirjas üldised põhimõtted, millel ei ole küll otsest juriidilist jõudu, kuid mis peaksid kätte näitama suuna, kuhu Eesti riik kui eestlaste kodu peaks liikuma. Kõige tuntum osa meie põhiseaduse preambulist ütleb, et Eesti riik peab «tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade». Sellise Eesti riigi eesmärgiga on valdav osa eestlastest nõus. Kuid olukorras, kus eestlaste arv väheneb muret tekitava kiirusega ning surve lubada riiki üha enam sisserännet suureneb, peaksid meid ees ootama sügavamad debatid selle üle, kuidas seda eesmärki saavutada. Ning siin ei ole sugugi kõik valijad samade prioriteetide või arusaamadega.

Ühiskonnauuringute instituudi tellitud ja küsitlusfirma Norstat läbi viidud väärtushinnangute uuring käesoleva aasta algusest pööras muuhulgas tähelepanu just sellele Eesti riigi eesmärgile ning selle saavutamise võimalikele vahenditele. Kui Eesti kodanikelt küsida, kas just see preambulis sõnastatu peaks olema Eesti riigi põhieesmärk, siis on toetus sellele väga suur – 86 protsenti kodanikest on sellega päri. Ning on täiesti arusaadav, et siin tulevad mängu rahvuselised erinevused.