Uppsala ülikooli teadlane: protestid ja «politseiriik» Eestis

Meeleavaldus NETSi vastu. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi võib arutada, kas NETSi vastaste meeleavalduste protestide puhul  oli märulipolitsei kasutamine proportsionaalne vastavale ohule, võib tegeliku politseiriigi näiteid leida siiski vaid ajalehtede välisuudiste külgedelt, kirjutab Katrin Uba, Uppsala ülikooli valitsemise õppetooli kaasprofessor.

Viimasel ajal on tõstatatud küsimusi Eesti politsei reageerimisest protestiaktsioonidele. Need, kes toetavad Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) vastaseid proteste, süüdistavad politseid vägivallalas ning ülereageerimises. NETS-i pooldajad või nende konkreetsete meeleavalduste vastased ei näe politsei tegevuses probleemi või ootaks isegi selgemat protestiaktsioonide tõkestamist. 

Siin avaldubki kohe üldpilt kuidas vastaspooled politsei kohalolekut protestidel kipuvad nimetama: protestijad ise kutsuvad seda «repressiooniks», samas kui võimude poolt on kasutusel termin «korra ja õiguse tagamine». Kui jääda seisukohale, et oma meelsuse avaldamine on demokraatlike õiguste alustala, siis on loomulik, et aktsiooni takistavaid ametkondi nimetatakse «repressiivseteks»; seda isegi juhul, kui politsei eesmärk on aktiviste kaitsta vastu-protestijate või vaenulikult meelestatud pealtvaatajate eest. Samavõrd on loomulik, et politsei kaitseb kodanikke ning riigi valitsejaid potentsiaalse ohu (nt. vägivalla) eest. Vaatamata sellisele tunnetuslikule vastasseisule on enamus Eestis ja ka teistes demokraatlikes riikides toimuvad protestid siiski rahumeelsed ning politsei kohalolek on vaevumärgatav.