Mihkel Mutt: täna rahvas, homme riik

Mihkel Mutt. Foto: Sander Ilvest

Riigi ja rahva suhetes ei paista Eestis praegu olevat mesinädalad. Osalt muidugi seetõttu, et ka kõige meeldivamad asjad, kui nad muutuvad normaalsuseks, minetavad osa oma erutavast veetlusest. Nii harjub iseseisvusega, nii tekib demokraatiatülpimus koos kõige sellest tulenevaga. Koroona on lihtsalt vindi peale keeranud, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt. 

Alustagem metsaraiumisest. Selle väidetava patuoina nimelühendit RMK võib asjatundmatu kergesti tõlgendada ekslikult kui Riiklikku Metsamajandamise Keskust. Tegelikult on see muidugi Riigimetsa Majandamise Keskus. Siiski pole vahe põhimõtteline.

Kuigi keskusel on majanduslikku iseseisvust ja ta annab ainult poole oma tulust riigieelarvesse, kuulub ta ametlikult keskkonnaministeeriumi haldusalasse ja tema tegevust reguleerib seaduses spetsiaalne lõik. Ta kujutab endast riigi käepikendust ja vajab riigi sanktsiooni. Nii et kui kolleeg Marek Tamm siinsamas mõne aja eest küsis «Kes suudab peatada RMK?», siis oleks selle asemel üksnes väikeste mööndustega võinud küsida «Kes suudab peatada Eesti riigi?» Ja see pole enam naljaasi.

Võtame nüüd need protestid Toompeal ja Vabadusplatsil jõustruktuuride väidetava võimuliialduse, järelevalve ja üldse politseiriigi süvenemise vastu ja vaatame neid Euroopa Liidu vastaste häälte foonil.