R, 20.05.2022

AK ⟩ Olev Liivik: baltisakslaste 1941. aasta järelümberasumine Natsi-Saksamaa Heim ins Reich poliitika valguses

Olev Liivik
, ajaloolane
Olev Liivik: baltisakslaste 1941. aasta järelümberasumine Natsi-Saksamaa Heim ins Reich poliitika valguses
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto dokumentide kontrollist 1941. aastal Tallinnas Balti jaamas on ainus teadaolev ülesvõte järelümberasumise kohta Eestis.
Foto dokumentide kontrollist 1941. aastal Tallinnas Balti jaamas on ainus teadaolev ülesvõte järelümberasumise kohta Eestis. Foto: Erakogu

Tänu 1940. aasta lõpul Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alanud läbirääkimiste venimisele pääsesid 1941. aasta alguskuudel järelümberasujatena Saksamaale ka mitu tuhat end sakslasena esitlenud eestlast, kes rangetest rahvuslikest kriteeriumidest kinnipidamise korral ei oleks annekteeritud Eestist enam lahkuda saanud, kirjutab ajaloodoktor Olev Liivik.

Baltisakslaste teise ümberasumise korraldamine Eestist ja Lätist tekitas Berliinis ­esialgu kõhklusi. Oli ju esimene ümber­asumine alles äsja lõppenud ning oli kuulutatud, et need, kes sellest ilma loata kõrvale jäävad, kaotavad õiguse Saksa Reich’i kaitsele. Ent rahvusideoloogilistel põhjustel oli iga sakslane oluline, mistõttu väärisid okupeeritud Balti riikidest äratoomist ka eelmisel korral mitte lahkuda otsustanud rahvussakslased, kes radikaalsete ühiskondlike ja majanduslike ümberkorralduste tõttu ning kommunistliku terrori hirmus nüüd selleks tungivalt soovi avaldasid. Saksamaa ei käsitlenud neid küll ümberasujatena, vaid põge­nikena, mida nad tollast olukorda arvestades tegelikult olidki.

Märksõnad
Tagasi üles