AK ⟩ Uno Trumm: Kunda tsemendivabrik kui tehnilise innovatsiooni lipulaev

Tsemendi tootmine Kundas. Foto: Kunda Tsemendimuuseum

Tänavu möödub 150 aastat Kundas tsemendi tootmise alustamisest. Esimene telefon, esimene hüdroelektrijaam, esimene elektri ülekandeliin – nende ja teiste tehniliste uuenduste eestvedajad olid Eestis Kunda tsemendivabriku edumeelsed omanikud ja juhid, kirjutab SA Virumaa Muuseumid vanemteadur Uno Trumm.

Kui usaldusühing J. C. Girard & Co 1871. aastal Kundasse tsemendivabrikut ehitama hakkas, läheneti sellele konservatiivselt: kasutusele võeti end tõestanud, kuid vananenud tehnoloogiline protsess, mille kohaselt põletati tsementi pudelahjudes, kus protsess oli tsükliline. Ahju laeti tooraine, merglist, savist ja veest vormitud ning õhkkuivatatud plonnid ja kütteaine – kivisüsi ja koks – ning põletati umbes 48 tundi, kuni kütteained olid ära põlenud ning plonnid paakunud. Pärast ahju tühjendamist algas protsess uuesti.

Šahtahjude täiustumine

Tsemendi tootmine osutus aga vastupidi kardetule väga kasumlikuks ja 1882. aastal täiendati vabrikut kulutuste kokkuhoidmiseks kahe moodsa alaliselt töötava šahtahjuga. Niinimetatud Dietsch-ahjud (D-ahjud) võimaldasid toota klinkrit põletusprotsessi katkestamata. D-ahi oli kolmeosaline: ülaosas asus kuumutuskamber, keskosas põlemiskamber ja allosas jahutuskamber. Plonnid pandi ahju kuumutuskambris, läbisid põlemiskambri ja paakusid seal. Paakunud plonnid vajusid jahutuskambrisse, kus jahtusid ahju alumisest avast sisse imetava õhu toimel.