Hiljuti ilmusid nii Postimehes kui ERRi uudisteportaalis artiklid, mis keskendusid olulisele muutusele ühes aastaid vaikimisi kehtinud põhimõttes Rootsi poliitilisel maastikul: liberaalid on järgmisel aastal toimuvate parlamendivalimiste järel nõus kaaluma koostööd paremkonservatiivsete Rootsi Demokraatidega, et moodustada parempoolne valitsus. Arvestades parteide toetust viimaste küsitluste järgi (liberaalidele annaks hääle kolm protsenti ja Rootsi Demokraatidele veidi üle 18 protsendi valijatest), siis võib otsuse taga näha nii poliitilist taktikat järgmise aasta parlamendivalimiste järel koalitsiooni jäämiseks kui ka vastuolu liberaalide juhtkonna ja peaminister Stefan Löfveni juhitud sotsiaaldemokraatide vahel, mis sunnib liberaale otsima uusi liitlasi. Poliitiliste jõujoonte muutumisest enamgi torkas silma, et mõlemad väljaanded tituleerisid Rootsi Demokraadid paremäärmuslikuks erakonnaks – see on väga jõuline hinnang, mille paikapidavuses ma ise veendunud ei ole. Selgitan järgnevalt, miks.
/nginx/o/2021/04/15/13730225t1h0e64.jpg)
/nginx/o/2021/04/15/13730225t1h0e64.jpg)