Jüri Luik. FOTO: Madis Veltman

USA otsus viia väed Afganistanist välja tähendab olulist muutust kõigile Afganistani probleemi osapooltele, kirjutab endine välisminister ja eelmine kaitseminister, riigikogu liige Jüri Luik (Isamaa).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Möödunud on 18 aastat ajast, mil Eesti väed läksid Afganistani, et aidata oma Ameerika liitlast pärast 11. septembri terroriakte. Afganistanist pidi saama riik, mille pinnal poleks enam kunagi kodu leidnud Taliban, kes enne 11. septembrit võõrustas Al-Qaedat ja tema juhti Osama bin Ladenit. Tänaseks on käegakatsutavas kauguses meie pika sõdimise lõpp, mis paraku pole kaugeltki mitte sõja lõpp Afganistanis. Tõsi, nüüd hakkab see olema kodusõda.

President Trump ja nüüd ka president Biden loobusid strateegiast, mis tegi vägede lahkumise sõltuvaks julgeolekuolukorrast Afganistanis. Bideni sõnul tähendab ideaalsete lahkumistingimuste ootamine sisuliselt igaveseks ajaks Afganistani jäämist. USA on koalitsiooni juhtriik, teised liitlased on seal USA toetuseks, nii et ameeriklaste sõna on otsustav. 11. septembriks peab Afganistan olema liitlasvägedest puhas.

Lahkumine algab juba mais ning toimub üksuste hulka ja lahinguvälja geograafiat arvestades suhteliselt ruttu. See tuleb NATO sõjaväe juhtidele keeruline aeg, sest kohalolu jääb nädal-nädalalt väiksemaks ja üksused kujunevad Talibanile üha lihtsamaks märklauaks. Taliban on öelnud, et kohe, kui minnakse üle nendega kokku lepitud lahkumistähtajast (1. mai), taastavad nad lahingutegevuse. Iseasi, kui laiaulatuslik see on ja kas pigem lastakse võõrastel vägedel lahkuda.

Ma usun, et Afganistani juhtkonnas tekitab NATO lahkumisotsus suurt ebakindlust. Aastaid oleme kinnitanud, et ei lahku enne, kui töö tehtud. Kui Trumpi sõlmitud lepingus Talibaniga oli sees teatav tingimuslikkus ja kohustused Talibanile, olgugi sümboolsed, siis nüüdne lahkumisotsus on absoluutselt ühemõtteline. Mis edasi saab? Rahvusvaheline kogukond, eelkõige USA, peab jätkama Afganistani armee toetamist palgaraha ja varustusega. Juba praegu kontrollib Taliban suurt osa Afganistani territooriumist, ehkki mitte linnu. Kui palgaraha ei tule, lagunevad Afganistani julgeolekujõud kiiresti ja Taliban on peatselt Kabulis.