Paraku otsustas valitsus eilsel istungil otsustamise lõpetamise üle edasi lükata. Peaminister Kaja Kallas põhjendas viivitamist eilses «Otse Postimehes» saates sellega, et oleme praegu nakatumisnäitajatega samas, kus veebruari keskel ja haiglad on veel inimesi täis.
Veebruari keskel jäi täielike piirangute kehtestamiseni jäi veel 20 päeva. Tollal jäädi elu lukku panemisega umbes kaks nädalat hiljaks, mis viis meid maailma koroonanakatumise tippu.
Kuid ka piirangutest väljatulemisel on olnud kõhklusi. Mulluse eriolukorra lõpetamisest hakati rääkima aasta tagasi aprillis, jõuti selleni aga alles 18. mail. Nii on Eesti valitsused nii piirangute kehtestamisel kui ka nende tühistamisel jäänud liiga kauaks mõõtma, kui oleks juba tulnud lõigata.
Praegu oleme taas olukorras, kus nakatumisnäitajad võimaldaksid piirangute leevendamist. Veebruari keskel oli nakatumiskordaja ligi 1,2, praegu on see alla 0,9. Toona olime laine tõusufaasis, praegu aga langusfaasis.
Vaktsineerituid oli veebruari keskel 61 000 ja läbipõdenuid 57 000, seega potentsiaalselt immuunsete hulk mitte rohkem kui 140 000, mis on umbes 11 protsenti elanikkonnast. Praeguseks on meil vähemalt ühe vaktsiinisüsti saanud 260 000 inimest ja 115 000 inimest haiguse läbi põdenud, mis tähendab, et vähemalt 375 000 inimest on omandanud immuunsuse. See on umbes 29 protsenti elanikkonnast. Ja see kasvab iga päevaga.
Praegu on vaja, et valitsus annaks positiivseid sõnumeid, lõdvendades mõningaid piiranguid.
Viivitada praegu tähendab, et iga otsustamatuse päevaga kaotame hariduses, majanduses ja vaimses heaolus rohkem kui võidame rahvatervises, seda enam, et riskirühmad on peaaegu vaktsineeritud. Nii nagu mullu Kuressaares, on ka praegu kannatamatum osa rahvast tulnud välja meelt avaldama.