Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

TERVISHOID Kadri Tammepuu: viia tervisekahjud nulli – reaalsus või unistus? (1)

Fookuse Tervishoiu toimetaja Kadri Tammepuu.
  • Meditsiin põhjendab oma puudujääke enamasti süsteemikeskselt
  • Valitseb hirm, et liigne hoolivus võib kergitada tegevuskulusid
  • Eesti haiglatelgi oleks aeg hakata viljelema patsiendiohutuse kultuuriga

Kuni esineb vältimatuid tervisekahjusid, tuleb need praegusest lihtsamal viisil heastada, sest nii kasvab usaldus riigi ja meedikute vastu, leiab toimetaja Kadri Tammepuu.

Saudi Araabia organisiirdajast ­kirurg ja ravikvaliteedi edendaja ­Abdulelah Alhawsawi kirjutas hiljuti jutuajamisest ühe ­haiglajuhiga, kes pidas tema välja pakutud olematu tervisekahju saavutamise soovi võimatuks missiooniks: «Teaduskirjanduse andmetel kahjustab meditsiin kümmet protsenti patsientidest.»

Alhawsawi küsis seepeale, kui palju on selles haiglas korraga patsiente, ja sai vastuseks 2000. «Teaduskirjanduse järgi saab teie haiglas siis iga päev kahju 200 inimest,» sõnas kirurg Alhawsawi ja palus näidata endale nimekirja neist, keda tol päeval kahjustati. Sellist nimekirja haiglajuhil polnud.

Abdulelah Alhawsawi

Samasse patta võib panna ka ­teised tervisekahjude tekkimist selgitavad seisu­kohad: meditsiin on väga ­keeruline, arstid-õed ei ole täiuslikud ja neil napib aega või et tervisekahjudega ­võitlemine kergitab üleliia tegevuskulusid. Aga ka mõtte, et kahjude vähendamist jahtides areneb nn kaitsev meditsiin, kus hilisema süüdistamise hirmus lõikab arst igaks juhuks veidi rohkem kui vaja või teeb mõne tarbetu uuringu, et patsiendil poleks kohtusse minnes võimalik hiljem öelda, et kahju sündis, sest midagi jäi tegemata.

Hilisema süüdistamise hirmus lõikab arst mõnikord igaks juhuks veidi rohkem kui vaja või teeb mõne tarbetu uuringu.

Samuti peetakse naiivseks neid, kes võrdlevad meditsiini lennunduse või tuumaenergeetikaga. Eeltoodud argumenti­dega tuleb süsteemselt tegeleda, kuid need selgitavad puudusi töötajakeskselt.

Alhawsawi vaatas asjale laiemalt ja tõi välja, et isana oleks talle täiesti vastuvõetamatu, kui tema teismelised lapsed peaksid haiglasse sattudes mingilgi moel kahju kannatama. Patsiendi või tema lähe­daste inimlik soov tuleks Alhawsawi arvates üle võtta ka arstidel. «Nii on mulle täiesti vastuvõetamatud ka ­patsientide kannatused, mida annaks ära hoida,» lausus ta.

Boonusena koheldakse sel moel inimesi väärikamalt, selle asemel et vaid kahjujuhtumeid kokku lugeda ja neid ­kuidagi klattida.

Nationwide Children’s Hospitali ehk Columbuse lastehaigla välisvaade.

Ameerika Ühendriikide Ohio osariigi pealinnas Columbuse laste­haiglas otsustati tosin aastat ­tagasi järgida samu põhimõtteid. ­Algatati liikumine «Null kangelast», et lapsed ei peaks kangelaseks saamagi. Kollektiiv seadis eesmärgiks, et haiglas ei tohi kogeda moraalset või füüsilist kahju, mida annab vältida. Pühendunud juhtkonna toel disainiti väikestele patsientidele ­koostöös nende vanematega ümber haiglaelu ja tuleviku riskide vältimiseks tegeldakse iga päev kahe küsimusega: «Mis läks eile hästi, mis halvasti? Mis võib täna untsu minna ja kuidas seda vältida?» Haigla on perede seas väga populaarne.

Tean Eestis paljusid arste, kes on harjunud end patsiendiga samastama ja teevad seetõttu rohkem, kui süsteem neilt nõuab.

Hiiglasliku ülesande täitmiseks tuleb see esmalt tükikesteks jagada, nagu ütles Ühendriikide kindral Creighton Abrams: «Elevandi söömiseks võta üks amps korraga.» Väejuht sai president Nixonilt 1960. aastate lõpus ülesande tuua Vietnamist koju pool miljonit sõdurit, ilma et vastased seepeale kohe sõja võidaksid, kui kohale jääb neist alla kümnendiku.

Tean ka Eestis paljusid arste, kes on harjunud end patsiendiga samastama ja teevad seetõttu rohkem, kui süsteem neilt nõuab. Kaugeltki mitte iga patsient ei saa aga sellist kohtlemist tunda, kui pole tegu just tuttava meedikuga.

Ühetaolisema patsiendikogemuse ­nimel on väikeses Eestis aeg võtta ­vastu kümme aastat sahtlis seisnud ­õigusaktid, millest saaks alata patsiendiohutuse kultuuri juurutamine meditsiiniasutustes. Osal neist puudub selleks raha, teistel jääb vajaka oskustest või innustavatest eeskujudest. Muutuste elluviimine võtab aega, aga kuni esineb vältimatuid tervise­kahjusid, tuleb need praegusest lihtsamal viisil heastada, sest nii kasvab usaldus riigi ja meedikute vastu.

Kommentaarid (1)
Tagasi üles