Ivo Felt: Eesti film – kas kunst või tööstus?

Ivo Felt Foto: Mihkel Maripuu

Film on noorima ja ühe kõige laiemalt tarbitava kunstiliigina oma olemuselt üks üsna imelik värk. Esiteks ja sisulisest aspektist vaadelduna liigub film suurel skaalal alates laialt tarbitavast peavoolukinost ja lõpetades n-ö imelike festivalifilmidega. Mõiste «film» alla mahub uskumatult palju, peale väljamõeldud filmide (mängu- ja anima-) on olemas ka dokumentaalid, lühi- ja hübriidfilmid, seriaalid. Selle kõige jaoks on jätkunud publikut, seda kõike on olnud ja loodetavasti on endiselt mõtet teha.

Siiski saame ka Eesti kontekstis rääkida filmitööstusest, aga see ei põhine kassahittide tootmisel ja rohke piletitulu teenimisel, vaid hoopis välismaa filmitegijatele ­tootmisteenuse osutamisel. Selles vallas oleme tänaseks jõudnud kiirelt areneva majandusharuni, millest veel kümmekond aastat tagasi keegi isegi unistada ei osanud.