Avalik pöördumine ⟩ Hiina mõjutustegevus ohustab akadeemilisi vabadusi ja ajakirjandusvabadust

Uiguuri aktivistid Hiina tegevuse vastasel protestil Istanbulis. Foto: SEDAT SUNA/EPA

Postimees avaldab avaliku pöördumise riigikogu, vabariigi valitsuse, Eesti ülikoolide juhtkondade, sõltumatute uurimisasutuste, ajakirjandusväljaannete ning kõikide Eestis töötavate teadlaste, õppejõudude, ajakirjanike, kultuuriinimeste ja poliitikute poole seoses Hiina mõjutustegevusega.

Hiina Rahvavabariigi üha kasvav ja laienev mõjutustegevus ülemaailmses ulatuses, mille sihtmärgiks on nii akadeemilised Hiina-uuringud kui ka Hiinas toimuvat kajastav vaba ajakirjandus, on saanud ilmselgeks ning leidnud laialdast vastukaja meedias ja monitooringuaruannetes.

Hiina RV võimud on võtnud sihikule uurijad, ajakirjanikud ja institutsioonid, kelle tegevust peetakse Hiina suhtes vaenulikuks. Eeskätt puudutab see Hiina jaoks nn tundlikke teemasid, nagu mõnedel hinnangutel genotsiidi tunnustega repressioonid Tiibetis, Sise-Mongoolias ja Ida-Türkistanis (Xinjiangis) [Minnpost, RKK, Diplomaatia, Newlines Institute], usuvabaduse piiramine kogu riigis [Bitter Winter, USCIRF], õigusriigi põhimõtete ignoreerimine Hongkongis jne. Seejuures rakendatakse uurijate ja ajakirjanike jälgimist ja jälitamist, otsest hirmutamist, sanktsioone, Hiinast väljasaatmist ja viisakeelde, valeinfo levitamist, aga ka meelitamist ja äraostmist.

Juhime tähelepanu mõnele viimasel ajal üle maailma laiemat kajastust leidnud juhtumile.

Hiina RV sanktsioonid kümnele Euroopa Liidu poliitikule ja uurijale ning neljale institutsioonile, mis sisaldavad sissesõidukeeldu Hiina RVsse, sh Hongkongi ja Macausse, ning äritegevuse keeldu, mis laieneb ka nendega seotud isikutele ja äriühingutele.[Hiina RV välisiministeerium, Reuters, Global Times]

Hiinas töötavate ajakirjanike jälitamine, nende töö takistamine ning riigist väljasaatmine; viimase aasta jooksul on tuvastatud vähemalt 18 välisajakirjaniku väljasaatmine Hiinast.[BBC, EEAS]

Suurbritannia Oxfordi ülikoolis hiljuti sisse viidud kohustus üliõpilastele esitada oma Hiina-uuringute alaseid uurimistöid anonüümselt, et kaitsta eelkõige Hongkongist pärit üliõpilasi Hiina RV võimude võimalike repressioonide eest, milleks annab neile võimaluse eelmisel aastal kehtestatud nn Hongkongi riikliku julgeoleku seadus.[The Guardian]

Ülalöeldust lähtuvalt leiame, et Eesti ei saa ega tohi jääda Hiina RV kasvava survepoliitika ja mõjutustegevuse suhtes passiivsele ja äraootavale seisukohale, kuna just väikeriigid on sellise mõjutuse osas kõige haavatavamad.[RKK] Eesti peab riikliku poliitikaga (koostöös ELi ja teiste riikidega) looma ja tagama endale võimekuse Hiina RV mõjutustegevust pidevalt jälgida ning rakendada vajadusel kiireid vastumeetmeid, kaitsta nii oma kodanike kui ka siin õppivate ja töötavate välismaalaste, eelkõige Hiina, Hongkongi ja Macau üliõpilaste julgeolekut ning tagada kõigile akadeemilised vabadused Hiina-uuringute alal.

Selleks kutsume üles:

kõiki Eesti üliõpilasi, teadlasi ja õppejõude ning ülikoolide ja uurimisasutuste juhte viima läbi ja korraldama teaduslikku uurimistööd ja akadeemilist diskussiooni Hiina teemadel vabalt ilma tsensuuri ja enesetsensuurita ning lubamata Hiina RV võimudel mistahes avalikul või varjatud moel mõjutada uurimistööd suunas, mis võiks kallutada uurimistulemusi ja laiemalt piirata akadeemilisi vabadusi;

kõiki Eesti ajakirjanikke ja meediaväljaandeid olema tähelepanelik ja reageeriv Hiina RV ametlike ja mitteametlike mõjutamiskatsete osas ning nõudma ja tagama endale juurdepääs kõigile vajalikele Hiinat puudutavatele infoallikatele;

vabariigi valitsust senisest tunduvalt rohkem investeerima Hiina-uuringutesse, et luua parem ja kõikehõlmavam võimekus Hiina mõistmiseks ja Hiinaga seotud objektiivse teabe levitamiseks, sh tugevdama valitsusasutuste koostööd teadlastega;

riigikogu koostöös vabariigi valitsuse, ülikoolide ja uurimisasutuste, mõttekodade ja ekspertidega töötama välja terviklik ja ajakohane Hiina-poliitika, mis looks legaalse raamistiku kiiresti ja tulemuslikult vastata Hiina mõjutustegevusele, mida viimane teostab, rakendades selleks nii digitaalseid vahendeid, majandustegevust ja akadeemilist koostööd kui ka Hiina RV kodanike luure- ja lobitööd ning teisi riiklikke ja mitteriiklikke avatud ja varjatud tegevusi.

13. aprillil 2021. aastal

Alla kirjutanud:

Märt Läänemets, orientalist-sinoloog, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi president

Iverson Ng, kolumnist

Urmas Hõbepappel, analüütik

Martti Kalda, orientalist, tõlkija, raadiohääl

Henn Käärik, Tartu Ülikooli emeriitdotsent

Kai Vassiljeva, tõlkija

Teet Toome, orientalist

Indrek Ude, Akadeemia tegevtoimetaja

Alevtina Solovyeva, PhD

Mart Tšernjuk, sinoloog

Katja Koort, Tallinna Ülikooli Hiina-uuringute lektor

Peeter Espak, TÜ orientalistikakeskuse kaasprofessor; MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut, juhataja

Arvo Tõnisoo, füüsik

Mihkel Kunnus, semiootik ja kulturoloog

Ülo Valk, folklorist

Lidia Leontjeva, tõlkija

Vladimir Sazonov, orientalist

Eiki Berg, Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor

Jaak Valge, Tartu Ülikooli kaasprofessor, riigikogu liige

Peeter Vähi, helilooja, etnomusikoloog

Artur Laast, ajaloolane-türkoloog

Urmas Reinsalu, Riigikgu liige

Tarmo Kulmar, Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse emeriitprofessor

Roy Strider, Tiibeti toetustegevuse koordinaator Eestis

Tuuli Stewart, Eesti Rooma Klubi nõunik, ettevõtja

Arho Tuhkru, kirikuõpetaja

Juku-Kalle Raid, kuulehe KesKus peatoimetaja

Berk Vaher, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees

Riho Altnurme, Tartu Ülikooli kirikuloo professor

Liina Lukas, Tartu Ülikooli dotsent

Tiit Aleksejev, kirjanik

Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetaja

Joanna Ellmann, luuletaja

Erki Lind, kultuuri- ja religiooniloolane

Sven Grünberg, helilooja

Kaur Riisma, kirjanik

Kristina Viin, usuteaduste magistrant, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige

Jaan Lahe, teadlane, õppejõud ja vaimulik, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige

Ivar Tröner, kultuuriloolane

Mart Kangur, luuletaja ja tõlkija, Eesti Kirjanke Liidu liige

Valle-Sten Maiste, kultuuriajakirjanik

Harri Ints, psühholoog

Anne Lange, Tallinna Ülikooli tõlkeuuringute dotsent

Laur Järv, füüsik

Hagani Gayıblı, kirjanik-türkoloog

Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja kirjanik

Elli Marie Tragel, semiootika doktorant

Peeter Sauter, vabakutseline literaat

Arvo Valton, kirjanik

Markus Vetemaa, merebioloog

Kristjan Sander, arheoloog

Holger Kaints, kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu ja PEN-klubi liige

Ants Miller (Siim Veskimees), kirjanik

Andreas Johandi, Tartu Ülikooli usuteduskonna teadur

Yoko Alender, Riigikogu liige, RK Tiibeti toetusrühma esinaine

Jüri Saar, Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Andres Herkel, välisuudiste toimetaja, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige

Leho Rubis, kunstnik ja muusik

Martin A. Noorkõiv, Domus Dorpatensis Sihtasutuse tegevjuht

Karin Kaup Lapõnin, IT ettevõtja

Ruuben Kaalep, riigikogu liige

Urmas Reitelmann, riigikogu liige

Mait Vaik, kirjanik-muusik

Meelis Papp, arst

Imar Koutchoukali, Tallinna Ülikooli lektor

Toomas Raudam, kirjanik

Eve Lukk, loovterapeut-muusikaterapeut

Tarmo Kruusimäe, riigikogu liige, riigikogu Hongkongi toetusrühma esimees