/nginx/o/2019/01/10/11706089t1h085c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/12/13725343t1h6cdb.jpg)
Kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust tuleks mõlemat kaitsta kui kokkukõlavat tervikut, kirjutab endine kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa).
Tellijale
Tõnis Lukas: kultuuriline elurikkus vajab kaitset (1)
Usun, et kui otsime kusagilt isamaalist keskkonnapoliitikat, siis üks koht, kust seda otsida, on Hando Runneli soovitus teha aatelisi eelistusi majandusliku kasu arvelt. Ja mitte üldsõnaliselt, jättes võimaliku majanduskulu üksikomanike ja niigi raskustes olevate maaelanike kanda – kulu, mis tekib näiteks sellest, et lendoravatele sobivate pesapuude säilitamiseks keelatakse mõne külamehe ja ajaloolise talu hoidja majandustegevus täiesti. Ühiskond peab tunnetama seda väärtust ja maksma metsa- ja maaomanikele muinsus- ja looduskaitseliste väärtuste hoidmise kinni, siis teevad nad seda rõõmuga.
Usungi, et kui oleme siin maailmas väikerahvas oma identiteediga, siis ärgem häbenegem oma traditsioonilisi tegevusi, mis on siiski loodusega päris heas tasakaalus olnud, ja ärgem võtkem siis kogu maailmavalu enda peale, nii et hakkab tunduma, nagu tuleks kogu maailmaruumi «süsinikuvabaks» muutmiseks näiteks ahju- ja saunakütmine ära keelata või meie väljakujunenud majandusharud järsult läbi lõigata.