Kerttu Kirjanen: kaotatud protest

Protestivad muusikud Vabaduse väljakul. Foto: Mihkel Maripuu

Mõni päev tagasi jagas üks meditsiinitöötaja sotsiaalmeedias lugu sellest, kuidas ühe päeva jooksul suri mitu koroonaga võidelnud patsienti. «Ma tahaks nutta, aga enam ei ole ühtegi pisarat ega emotsiooni. Hoian veidi aega ta kätt, aga kaua ei ole selleks aega, sest teised veel elavad patsiendid tahavad samuti mu tähelepanu,» kirjeldab ta olukorda, kus järjekordne inimene oma elu koroonale kaotas.

Kaotajaid on aga selles võitluses veelgi ja neid on palju. Kaotajateks on lapsed, kelle vanemad töötavad haiglas ning kes üle kõige tahaksid enne magama jäämist üht unejuttu ja pikka paid. Kaotajateks on needsamad meditsiinitöötajad, kellel ei ole võimalik hoida sureva inimese kätt lõpuni välja.

Kaotajateks on inimesed, kes on kaotanud töö ning kes öösel ärkvel voodis lamavad, mõeldes, kuidas veel üks päev üle elada, kuidas täita enda ja oma laste kõht. Kaotajateks on inimesed, kelle vaimne tervis on halvenenud ning kellel ei ole loota sõprade ega vanemate abile, sest nendega kohtuda ei ole mõistlik.