Uutja: kuidas koolikokad laste tervist tugevdavad ja rohepööret ellu viivad

Rõuge põhikooli kokad. FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

• Koolide ja lasteaia tarbimismahud on mahetootjale atraktiivsed
• Häid tulemusi võib anda lastevanemate soov kaasa aidata
• Avaliku sektori toitlustus peaks olema mahe ja roheline

Võimalus keskkonna jätkusuutlikkust mõjutada läbi avaliku sektori toitlustamise on väga suur, kirjutab Rõuge Põhikooli mahealgatuse eestvedaja Tartu Ülikooli magistrant Britt Vahter.

Alates 2018. aasta detsembrist on Rõuge kooli köök samm-sammult võtnud kasutusele mahetoorainet ning praeguseks on üle 20 protsendi tavatoidust vahetatud maheda vastu. Idee sündis algselt lapsevanemate peas, kelle mõttega liitusid peagi kooli kokad, juhtkond ja kohalikud maheeksperdid. Ühiselt tõstatati küsimus, mis on koolilõuna puhul oluline ning millised on selle varjatud võimalused.

Kitsalt lähenedes võib toit tõesti olla lihtsalt kütus, et lapsed pika koolipäeva nõrkemata vastu peaksid. Ent toit võib olla ka palju enamat. Toit on tervis, kui on õigesti komponeeritud. Toidu tootmine on osa majandusest. Toidu tootmiseks kuluvad ressursid on osa keskkonnast.

Rõuges otsustati, et koolitoit peab olema maksimaalselt tervislik – toidu tasakaalukust juba jälgiti, ent toidu päritolu ja kvaliteeti mitte samasuguse tähelepanuga. Nõnda võeti eesmärgiks suurendada Rõuge koolis pakutavas toidus mahetooraine osakaalu 20 protsenti ja eelistada kohalikku lühikese tarneahelaga toitu. Mahe koolitoit toob lisaks tervisekasule kaasa ka võimaluse mõjutada maakasutuse kestlikkust ja süsinikujalajälge.

Lisaks toetab maheda eelistamine kohalikku ettevõtlust, regionaalarengut ja isegi toidujulgeolekut. Loomulikult saab seda teha ka kohaliku intensiivmajandatud toodete eelistamisega, aga maheda toidu lisaväärtus seisneb puhtamas mullas, vees ja õhus ning pestitsiididevabas toidus.

Legend, et mahetoit on kallis, peab sageli paika. Ent see pole paratamatus. Rõuge kogemus näitas, et kui tekib teadlik nõudlus, tekib aegamööda ka sobiva hinnatasemega pakkumine. Lasteaedade ja koolide tarbimismahud on selleks tootjatele piisavalt atraktiivsed.

Rõuge kogemus näitas, et toitlustuse väärtuspõhine mõtestamine koolis aitab leida lahendusi juba olemasoleva süsteemi sees. Vastupidiselt arvatule ei pruugi hind olla takistuseks.

Rõuge põhikooli mahealgatuse eestvedaja, Tartu Ülikooli magistrant Britt Vahter FOTO: Erakogu

Kui Rõuge koolis teadliku mahetooraine kaasamisega alustati, siis esimese sammuna selgitati välja tarbitavad mahud. Saadud koguse baasil võrreldi kohaliku mahetoorme ja erinevate hulgiladude tavatoorme hindasid. Arvutused näitasid, et makstes iga päev ühe lapse kohta juurde vaid 2,5 senti ning võttes mitme mahuka tavatooraine asemel kasutusele mahetooraine, on võimalik saavutada 20 protsendi maheda osakaal koolitoidus. Projekti õnnestumiseks oli vald valmis omalt poolt tagama lisarahastuse – Rõuge kooli puhul oli see vaid 100 lisaeurot kuus.

Sel õppeaastal on suutnud koolikokad pakkuda lastele sõltuvalt kuust 20–40 protsenti mahedat toitu ning kohaliku omavalitsuse tagatud lisarahastust polegi olnud vaja rakendada. Hakkama saadakse riigipoolse ühe euroga lapse kohta päevas. Kuidas see on saavutatud? Köögis on kõige tähtsam inimene kokk. Kui kokkadel on tugivõrgustik, positiivne meelestatus ja avatus muutustele, siis hakkavad nad nägema võimalusi seesmiste protsesside parendamiseks.

Algusest peale on olnud teada, et tegemist on katsetusega – proovime ja vaatame, mis saab. See on võimaldanud kokkadel vedada projekti loovalt ja õhinaga. Hinna ja mahu hea suhe on saavutatud retseptide korrigeerimise ja jääkide tekke vähendamisega. Lisaks on kaheaastane püsiv mahenõudlus toonud juurde uusi turuosalisi.

Rõuge puhul oli muutuse elluviimine lihtne, sest toitlustamine on korraldatud koolisisese mudeliga, mitte sisseostetud teenuse kaudu. Samuti on mahud väikesed ning pole tarvis korraldada suuri riigihankeid tooraine ostuks. See andis katsetamiseks vajaliku paindlikkuse.

Mahedale üleminek õpilaste jaoks olulisi muutusi kaasa ei toonud. Menüüsid on küll korrigeeritud, aga see on toimunud pikema aja jooksul. Lapsed hindasid Rõuges pakutud koolitoitu ka varem kõrgelt. Kui mõnel päeval oligi toit harjumuspärasest erinev – näiteks olid supi sees pruunikat värvi klimbid (mahejahu on tumedam), siis maitsmise järel selgus, et maitse sellest muutunud ei ole.

Rõuge puhul oli muutuse elluviimine lihtne, sest toitlustamine on korraldatud koolisisese mudeliga, mitte sisseostetud teenuse kaudu. Samuti on mahud väikesed ning pole tarvis korraldada suuri riigihankeid tooraine ostuks.

Rõuge kogemus näitas, et koolisisene toidu ja toitlustamise väärtuspõhine mõtestamine aitab leida lahendusi juba olemasoleva süsteemi sees. Vastupidiselt arvatule ei pruugigi hind olla takistuseks.

Igapäevased tegutsemisviisid on tihti automaatsed. Kuna haridusasutuste toitlustamist käsitletakse haridusteenust toetava teenusena, siis ei pöörata selle sisule suurt tähelepanu. Ühiskonnas ei märgata üldjuhul ka kooli kokkade tööd, ent tegemist on õppinud spetsialistidega, kes tunnevad uhkust oma ameti üle.

Häid tulemusi maheda kasutuselevõtul võib anda lapsevanemate huvi kaasa aidata või siis kooli enda väärtuspõhine initsiatiiv. Ka teenuse hankekorras lahendamine ei ole probleem ning siin on head eeskuju andmas Tartu linn.

Kohalik omavalitsus ja riik saavad samuti kaasa aidata. Ilmselgelt on tavatootjaid rohkem ja nende soovid pääsevad poliitikas tugevamalt mõjule, ent ehk oleks aeg tõsta esile kasu keskkonnale, kogukondade heaolule ja rahvatervisele jätkusuutlikkuse perspektiivist. Ideaalina võiks avaliku sektori toitlustamise keskmes olla jätkusuutliku toitlustamise mudel, mis seisneks mahetoidu pakkumises, väiksema kliimamõjuga toidu pakkumises (lühikesed tarneahelad, taimse toidu osakaalu suurendamine) ja toidujäätmete tekke vähendamises.