Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AK Aveliina Helm: rohkem sisu ja vähem müügijuttu (5)

Aveliina Helm
Aveliina Helm Foto: Erakogu

Eesti arvamusruumis on asutud tõlgendama rohepöörde sisu, kuid sisuliselt edasi viivaid argumente esineb vähe, kirjutab Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm.

Vältimatu vajadus arutu raiskamise lõpetamise, fossiilkütustest loobumise ja elurikkust hoidva maakasutuse järele on toonud Eesti arvamusruumi pikalt oodatud diskussiooni, kus erinevatest vaatenurkadest on asutud tõlgendama rohepöörde sisu ning kogu paketi mõju Eestile. On hea, et see arutelu on lõpuks käima läinud, kuid tundub, et sisuliselt edasi viivaid argumente esineb vähe. Eks see on ka loomulik – teemaga ja taustaga alles tutvutakse. Püüan koondada mõned mõtted, mis ikka ja jälle esile kerkivad, kuid mille põhjendatus jääb nõrgaks ning nende jätkuv läbinätsutamine ei lisa enam midagi juurde. Ehk aitab selline pisut robustne koondamine lugejal argumentides paremini orienteeruda ning tervikuna kogu diskussiooni pisut avaramalt pinnalt näha.

Jagaksin rohepööret käsitlevad korduma kippuvad argumendid nelja rühma: «liiga kallis on», «tark ei torma», «rohepööre – tehtud!» ning «siin aitab vaid tehnoloogiline progress, näiteks tuumajaam».

Neist ehk kõige sagedamini esile toodav väide on «liiga kallis». Näiteks: «Taastuvenergiale üleminek on liiga kallis. Keskkonnasäästlikumalt toodetud toitu küll keegi osta ei jaksa. Sellisteks muutusteks nagu soovitakse, meil kahjuks lihtsalt ei jagu raha. Rohepööre viib vaesusesse, kõigepealt saame rikkaks ja siis vaatame.»

Jääb aga täpsustamata, et toodete hind ja investeeringute tasuvus ei kujune loodusseaduste tulemusena, vaid ikka meie endi otsuste, hoobade, väärtushinnangute, vajaduste, poliitikate ning kaubanduskokkulepete alusel. Loodusseadused jäävad samal ajal ikka loodusseadusteks. Nii on jätkuvalt tempokalt atmosfääri paiskuv kasvuhoonegaas päris reaalsete tagajärgedega, kahandades tonn-tonnilt meie võimalusi elada kahesaja-aastases iseseisvas Eestis. Keskkonnakahjulikult toodetud produkt saab olla nii odav vaid seetõttu, et selle tootmise mõju loodusele, kliimale, mullale, põhjaveele või kohalikele kogukondadele ei ole hinna sisse arvestatud, kuid õiglase hinna puudumine ei tee avaldatud mõju olematuks. Me isegi oskame neid peidetud kulusid arvesse võtta.

Tagasi üles