AK ⟩ Aune Valk: ma võin olla mõlemad

Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk Foto: Mari-Liis Pintson / Tartu Ülikool

Kahekultuurilisest identiteedist kirjutab Tartu ülikooli õppeprorektor ja psühholoogiadoktor Aune Valk. 

Marek Tamm ja Tiit Kärner väitlesid siinsamas Postimehe veergudel paar nädalat tagasi selle üle, kas kahte kultuuri kuulumine on võimalik, põhjendades oma seisukohti eri teooriatega. Kindlasti on see huvitav teoreetiline probleem, kuid psühholoogia vaates ka väga praktiline küsimus. Ja mitte sellest seisukohast, kas kahekultuurilisus on võimalik või mitte, vaid sellest, kelle jaoks on see lihtsam ja kelle jaoks raskem ning mida ühiskond saaks teha, et lõimumine ehk kahekultuurilise identiteedi omandamine oleks enamatele reaalne valik. On ju tõestatud, et see on mitmekultuurilises ühiskonnas nii psühholoogilise kui ka sotsiaalse heaolu mõttes parim tee.

Isa sundis mind minema sinna [Eesti] kooli, aga ma vihkasin seda! Imelik, et ma ei muutunud rohkem Eesti-vastaliseks, sest ta tõesti surus seda kooli mulle peale … Isa tegi mulle juba väga varakult selgeks, et ma olen eestlane. Just isa, sest see oli tema jaoks nii oluline! Kui ma noorem olin, siis ma ütlesin alati, kui keegi küsis, et ma olen eestlane. Kuna isa ütles, et sa ei ole üldse rootslane, et sa oled eestlane, siis ma tundsin, et ma pean valima, aga seda mul ei ole ju tarvis teha. Nooremana ma tundsin, et see oli nagu mingi identiteedikriis, et kas ma olen rootslane või eestlane. Kui ma olin 15, siis ma sain aru, et see on OK, ma võin olla mõlemad.

Olen erinevate identiteediuuringute käigus teinud kümneid intervjuusid mitmekultuuriliste inimestega – nii nendega, kelle vanemad on eri rahvusest, kui ka nendega, kelle vanemad on samast rahvusest, kuid elavad teisel maal. Enamik, julgelt üle 90 protsendi, kellega olen rääkinud, on oma kahte või ka kolme kultuuri kuulumise üle õnnelikud. See on teinud nende elu huvitavamaks, muutnud neid avatumaks ja tundlikumaks eri inimeste ja rühmade murede suhtes, avanud uusi karjäärivõimalusi.