Juhtkiri ⟩ Kobav valgusfoor (9)
9. aprill 2021, 00:00
- Koroonaelu korraldamise valge raamat tuntub bürokraatlik
- Ka on see dokument valminud suure hilinemisega
- Riik ei tohiks selles vallas lubada anarhiat
On hea, et valitsuse kava ühiskonnaelu korraldamiseks ehk valge raamat eile ilmavalgust nägi. Kuid küsitav on, miks tuli see alles nüüd ja kas sellest on ka reaalset abi.
Valgusfoori stiilis värviliste riskitasemete kehtestamine näitab süstemaatilisust ja annab lootust, et riik suudab igal riskitasemel olevat ühiskonna segmenti ka vastavalt aidata. Muidugi peab see segment olema valmis end ka ise aitama.
Ent kava sisu ei anna väga palju lootust, et Eesti võiks kiirelt koroonakriisist välja tulla. Suurelt osalt sarnaneb valge raamat erakondade valimisprogrammidega, kus järjepanu korduvad umbes sellised sõnad nagu «parandame», «tõhustame» ja koroonakriisi taustal ka «leevendame». Jääb mulje, et valge raamatu võinuks kokku kirjutada igaüks, kes on vähegi koroonauudiseid lugenud.
Suurem küsimus on, miks see plaan alles nüüd tekkis, kui valitsus ja tervishoiuametnikud kõnelevad juba vaktsineerimisega seoses koroonakriisi seljatamisest ja võimalusest, et suveks Eesti ikkagi lukku ei jää. See pole etteheide üksnes praegusele valitsusele, sest sealtsamast valgest raamatust võib lugeda, et esimene koroonahaige tuvastati Eestis 27. veebruaril 2020. Täna on 9. aprill 2021. Mida tehti vahepeal?
Juba varem oleme valitsusele ette heitnud suutmatust koroonakriisis inimestega suhelda. Valge raamatu auks peabki nüüd ütlema, et valitsus on valmis kuulama kodanikke ja avanud 36-leheküljelise dokumendi konsultatsioonideks. Jääb vaid loota, et kodanikelt tuleb tõhus ja adekvaatne tagasiside ja et valitsus oma kodanikke ka kuulab.
Suurem küsimus on, miks see plaan alles nüüd tekkis, kui valitsus ja tervishoiuametnikud kõnelevad juba koroonakriisi seljatamisest ja võimalusest, et suveks Eesti ikkagi lukku ei jää.
Valitsuse suutmatust vaktsineerimisega toime tulla näitab ka riigikontrolör Janar Holmi küsimusi täis kiri tervise- ja tööminister Tanel Kiigele. Küsimuste kaudu saab selgeks, et valitsus pole sisuliselt läbi mõelnud, kuidas ühiskonna eri rühmi rahuldavalt vaktsineerida.
Tõdes ju eilses intervjuus Postimehele Rapla perearst Andres Lasn, et valitsuse teave vaktsineerimise kohta on puudulik. «Aga kui ei ole pikka perspektiivi või vaadet ja kui neid [vaktsineerimise] otsuseid väga kiiresti muuta ja mitte viia kurssi neid, kes igapäevaselt peavad inimeste vaktsineerimisega tegelema – perearstid, pereõed, haiglatöötajad –, siis on tõesti väga keeruline,» ütles Lasn.
Samuti saime alles eile teadlikuks uudisest, et Tanel Kiik määrab ametisse vaktsineerimisprojekti juhi. Nagu valge raamatugi puhul tuleb küsida, miks alles praegu. On ju tagasiside inimestelt näidanud, et rahvas jõuab vaktsineerimiseni eri aegadel, osa on ise üles näidanud aktiivsust, osa on kutsutud ja paljud on jäänud kutsumata. Riik ei saa lubada selles vallas anarhiat, aga paljuski on nii läinud.
Valitsus on küll pareerinud kriitika koroonakriisiga toimetuleku kohta väitega, et rahvusvahelisel taustal on Eestil päris hästi läinud. Tõsi, vaktsineerimise kiiruse poolest on meist tagapool hulk riike. Samas tuli Eesti alles hiljuti välja nakatumise punase laterna seisusest, missugust saavutust ei saa küll kõrgelt hinnata. Sestap on valge raamat ja vaktsineerimisprojekti juhi määramine alles esimesed kobavad sammud kriisist väljumisel.