/nginx/o/2021/09/01/14041161t1h153d.jpg)
/nginx/o/2021/04/08/13719121t1h9647.jpg)
- Harjumaa elanikud oleksid valmis oma liikuvusviise muutma, aga...
- Eeslinlased on sunnitud autoga linna vahet pendeldama
- Suhteliselt palju määratleb perede liikuvust koolivõrk
Autokasutuse kasvu prognoosil põhinev planeerimine pole jätkusuutlik nii suurte kulude, ruumivajaduse kui ka keskkonnamõjude mõttes, kirjutab majandusteadlane Uku Varblane. Linlane peab saama liikuda autota.
Arenguseire Keskuse tellimusel uuris Kantar Emor Eesti inimeste liikuvuskäitumist, vajadusi ja ootusi. Uuringus rühmitati inimesed nende liikumisviiside, sotsiaaldemograafiliste tunnuste ja käitumismustrite alusel üheksasse liikuvusprofiili. Loodud inimtüübid katavad nii linnaelanikke kui ka maapiirkonnas elavaid inimesi. Vajadused ja ka probleemid on linnas ja maal üsna erinevad.
/nginx/o/2021/04/08/13719109t1hf8e9.jpg)
Harjumaa liikuvusmudelis tekitavad suurimaid, ühtlasi üha teravamaid probleeme linnalähedased monofunktsionaalsed uusasulad, kust iga päev – valdavalt autoga – linna sõidetakse. Iga päev siseneb linna üle halduspiiri ja õhtul lahkub ligikaudu 40 000 autot. Uutele liiklussõlmedele ja läbimurretele vaatamata ei ole ummikud leevenenud. Millised on kõige tüüpilisemad linna ja lähiümbruse elanikud, kuidas nad liiguvad ning mis võiks nende käitumist ja hoiakuid muuta?
/nginx/o/2021/04/08/13719131t1h422e.png)
Andrei/Andres
/nginx/o/2021/04/08/13719106t1h27db.jpg)
Andrei/Andrese peamine, tihti ka ainus liikumisviis on sõiduauto. Eesti elanikest kuulub siia liikuvustüüpi iga kümnes. Keskealine Andrei/Andres elab Tallinna kortermajas. Ta on kõrgharidusega spetsialist ja võib olla nii eesti kui ka vene rahvusest. Auto valikul peab ta oluliseks madalat kütusekulu ning on seetõttu valmis ostma endale ka hübriid-, elektri- või gaasiauto. Üldiselt on ta valmis muutma oma liikumisviise tulevikus.
Praegu on Andrei/Andres tugevalt kinni oma isikliku sõiduki (või ka tööauto) kasutamises, sest nii on mugavam ja paindlikum. Ühistransporti peab ta ebahügieeniliseks, teda häirivad seal sõitvad kodutud.
Andrei/Andrese arvates ei pane käsud, keelud, maksud ega piirangud, näiteks ummikutsoonid või diiselautode tõrjumine südalinnast, teda oma liikuvuskäitumist muutma. Liikuvusmuutust põhjustaks kindlasti see, kui soovitud sihtkohas on autoga liiklemine väga ebamugav, kas pole kusagil parkida või on see liialt kallis, samas peaks olema pakkuda kiire, puhas ja mugav alternatiiv.
Kerttu
/nginx/o/2021/04/08/13719107t1h32e8.jpg)
Kerttu esindab ligi 15 protsendi Eesti elanikkonna liikumisharjumusi ja käitumist. Ta on umbes 30-aastane, elab Tallinnas või Tartus, sagedamini eestlane, tihti noor ema.
Kerttu on keskmisest keskkonnateadlikum ning mõtleb keskkonnale oma liikumisviise valides. Tema arvates pole paljudel temavanustel ja noorematel linnainimestel enam soovi ega ka vajadust endale isiklikku autot soetada. Pealegi, auto ei ole enam staatusesümbol.
Kerttu liikumisviisid on mitmekesiseid – ta liigub jalgsi, linna ühistranspordiga, rongiga, kasutab sõidujagamisteenust. Ta sõidab palju ka jalgrattaga ning kasutaks seda liikumisviisi veelgi rohkem, kui jalgratturitele oleks loodud paremad tingimused ja ka juba tehtud jalgrattateed oleksid paremini läbimõeldud – näiteks keset teed ei oleks poste. Siis saaks ta julgemalt ka oma tütrele jalgrattasõitu õpetada. Praegu ta seda teha ei julge.
Väljasõitudeks eelistaks Kerttu rongi, kuhu saaks alati oma jalgrattaga siseneda. Ta läheb kaasa muutustega, nähes end järgneva viie aasta jooksul kasutamas nii tõukeratast, sh elektrilist, jalgratast, elektriautot, Bolti ja Uberit, isesõitvaid autosid, ühistransporti, kõike uut.
Svetlana
/nginx/o/2021/04/08/13719105t1h91ad.jpg)
Svetlana elab Tallinnas üksinda. Galantselt ütleme tema vanuse kohta igavesti noor, 50+. Svetlanasid on meie seas 14 protsenti. Ta peab väga tähtsaks tervislikku eluviisi ja jalutamist. Et aga Tallinn on suur linn ning ka vahemaad on pikad, liigub ta hea meelega ja põhiliselt ühistranspordiga.
Sveta on üldiselt busside-trammide-trollidega rahul, sest peamistesse sihtkohtadesse jõuab nendega kenasti. Probleemid tekivad siis, kui ta soovib minna kaugematesse linnaosadesse, kuhu ühistransport käib harva või jäävad peatused kaugele. Kuna ta on iseseisev naine ning aastaid lisandub, jääb ka tulevikus ühistransport tema peamiseks liikumisvahendiks.
Katrin
/nginx/o/2021/04/08/13719108t1hb074.jpg)
Katrin elab eeslinnas. Tema peamine liikumisviis on isikliku sõiduauto kasutamine. Katrin ongi põhiliselt autojuht, et sõidutada lapsi kooli ja mujale. Teist võimalust lihtsalt pole või on need liiga ebamugavad.
Katrineid on Eestis kuus protsenti elanikkonnast. Nad on vanuses 35–49 eluaastat ja nende pere on vähemalt kolmeliikmeline. Katrin väidab, et laste iseseisvudes võiks ta kaaluda sõiduks ka rongi-bussi, eeldusel, et graafikud ja peatused sobivad. Sõidujagamine naabritega ei toimi ja tekitab pigem mõttetuid omavahelisi pingeid. Tulevikus kasutaks Katrin hea meelega elektriautot, kuid sel juhul peaksid elektriautode hinnad olema mõistlikud.
***
Andrei, Andres, Kerttu, Svetlana ja Katrin esindavad põhilisi Tallinna ja Harjumaa liikuvusprofiile. Profiiliti avaldusid ka mitmed tüüpilised barjäärid ja kasutamata võimalused, kuidas vabastada inimesi autosõltuvusest ja suunata neid kasutama teisi liikumisviise. Üldiselt joonistub uuringust välja selge vanuseline lõhe säästlikkuse teljel – nooremad võtavad liikumist teenusena, nende jaoks ei ole auto ei osa elustiilist ega ka otsene vajadus. Kirjeldatud profiilide osakaalud on ajas muutumas.
Inimeste liikumisvalikud sõltuvad sellest, milliseid liikuvusmudeleid ja -taristut järgnevatel aastatel soositakse. Säästev liikuvus sõltub ennekõike linnaplaneerimisest ja ruumiloomest, mis peab pakkuma liikuvusvõimalustes mitmekesisust ja ühtlaselt kõrget kvaliteeti. Paratamatult peab ruumiline areng arvestama olemasoleva, senise infrastruktuuriga. Olulisel määral mõjutab liikuvust haridusvõrk.
Autosõltuvus ei ole paratamatus. Kaalukas osa elanikkonnast on juba praegu valmis tegema säästvamaid liikuvusotsuseid.