Endrik Raun: ÜRO töö kriisipiirkondades on võtmetähtsusega

Endrik Raun. Foto: Liisa Toots/välisministeerium

ÜRO-l on pandeemiaga tegelemisel olnud suur roll, seda eriti väiksemate ja vaesemate riikide jaoks, kirjutab ÜRO juures Eesti alalise esinduse diplomaat Endrik Raun.

ÜRO Julgeolekunõukogu jõudis 2020. aasta juulis konsensusele relvarahu nõudmisega konfliktipiirkondades, et suunata ressursid pandeemiaga tegelemiseks. Veebruaris oli Covid-19ga seotud resolutsioon taas arutlusel: Ühendkuningriigi vedamisel võeti ühehäälselt vastu resolutsioon, mis keskendub vaktsiinide kättesaadavusele relvakonflikti- ja keerulise humanitaarolukorraga piirkondades. Olukorra kriitilisuse tõttu kestsid läbirääkimised 15 liikme vahel vaid nädala, resolutsiooni toetas 112 riiki.

Relvakonfliktid toimuvad tihti riikides, mille arengutase ja väljavaated on kehvad. Toiduainete hinnad on konfliktipiirkondades drastiliselt tõusnud ning Maailma Toiduprogrammi hinnangul on 2021. aastal näljast ohustatud ligi 270 miljonit inimest. Pandeemia tõttu oleme kiiresti jõudnud humanitaarkriisini. Julgeolekunõukogu märtsi alguse kohtumisel nälja ja konflikti teemal toodi kurvastavaid näiteid nälgivatest lastest ja emadest, kelleni humanitaarabi, tihti valitsuse mahitustel, ei jõua. Välisminister Liimets kuulutas selsamal kohtumisel välja Eesti humanitaarabi Lõuna-Sudaani näljahäda leevendamiseks.