Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere. FOTO: Kristjan Teedema

Tihti räägitakse eelkõige lapsest, kes on endast aastaid vanemaga seksuaalsuhtes, aga unustatakse ära teine pool, enamasti temaga teadlikult manipuleerinud või teda peibutanud ja ähvardanud täiskasvanu, kelle taktikepi järgi suhe kulgeb, kirjutab noortenõustaja ja Tartu Ülikooli seksuaaltervise keskuse naistearst Made Laanpere.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestis plahvatas järjekordne arutelu seksuaalse enesemääramise vanusepiiri tõstmisest. Loodetavasti saab pikk teekond sel korral õnneliku lõpu. Abstraktsetele arvudele puhuti sisse päris elu, kui mitu ohvrit julges oma lapse- või noorukieas juhtunud lugusid avalikult jagada. Eestis tavaks olnud vaikimist arvestades on see väga vapper tegu. Minu siiras lugupidamine kõigile julgetele, sest vaid nii saab näidata, et tegu pole üksikjuhtumitega.

Erinevalt eelmise kümne aasta aruteludest on seksuaalse enesemääramise eapiiri otsustamisel nüüd ühiskonnal valmidus lapsi kaitsta. Varem kõhklesid ka noored ise rohkem, sest nii mõnelegi tundusid täiskasvanute pakutud uued reeglid sekkumisena noorte omavahelistesse seksuaalsuhetesse. Võimalusest see seaduses välistada varem eriti ei räägitud. Siiski arvas juba 2015. aastal laste ja noorte väärkohtlemise uuringus üle poole 16–19-aastastest noortest, et seksuaalse enesemääramise eapiir peaks olema vähemalt 16 aastat.