Urmas Viilma: tühi jutt tühjast hauast

Uskmatu Toomas kontrollimas, kas tegu on ikka ülestõusnud Kristusega. Michelangelo Caravaggio Foto: Wikipedia

Kristlased on igale järgnevale põlvele andnud edasi ülestõusmise sõnumit kindla veendumusega, et jäädes ise ustavaks esiisade usule, võime loota, et järeltulevad põlved samuti seda usku edasi kannavad. Sama kohustus on ka meil, kirjutab EELK peapiiskop Urmas Viilma ülestõusmispühamõtiskluses.

Mõeldes 2000 aasta tagustele ülestõusmishommiku sündmustele, tuleb tõdeda, et hoolimata Jeesuse haua valve alla võtmisest juudi ülikute palvel Pontius Pilaatuse poolt, väljus olukord võimude jaoks kontrolli alt. Ei suutnud koidikul sündinut takistada üksi inimlik valvevägi. Valvurid, kes valvasid Jeesuse hauasuu pitseeritud kivi, olid oma valvamisülesandega määratud ebaõnnestuma juba enne, kui nad selle ülesande said. Pealegi, mõnda aega valvas valvesalk tühja hauakoobast. 

Kui Jeesuse hauda vaatama tulnud naised Maarja ja Maarja Magdaleena kohale jõudsid, oli hauasuu kiviga endiselt suletud ja valvurid ustavalt vahipostil. Evangelist Matteus, üks Jeesuse biograafidest, kirjeldab juhtunut: