Rannar Vassiljev: kas vaktsiinisurm on tähtsam kui koroonasurm?

Rannar Vassiljev Foto: Elmo Riig / Sakala

Koroonasurmade tajumise osas oleme jõudnud kaastunde kollapsini, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Rannar Vassiljev. 

Jevgeni Ossinovski parandas Riigikogus koroonaviiruse arutelul Siim Kallast: «Härra Kallas, suurimad kannatajad ei ole mitte lastega pered ja väikeettevõtjad, vaid need vanainimesed, kes on surnud.»

Ei usu, et ekspeaminister Siim Kallas soovis teadlikult vähendada nende inimeste tähtsust, kes on koroonale elu kaotanud. Pigem ilmestas see inimlikku, kuid ebaratsionaalset tunnetust, mis kaasneb ühiskonnas siis, kui surmast saab statistika.

Psühholoogid Paul Slovic ja Daniel Fästfjäll kirjutasid seitse aastat tagasi essee «Mida rohkem neid, kes surevad, seda vähem me hoolime». Kuigi ratsionaalselt mõeldes on iga järgnev ohver sama tähtis kui eelmine, siis tegelikult muutub enamik inimesi hukkunute arvu suurenedes iga järgmise suhtes tuimemaks ehk siis iga uus surm tekitab vähem emotsioone kui eelmine. Slovic on andnud sellele nime «kaastunde tuhmumine». See ei ole aga sugugi veel inimese intuitiivse empaatia ebaratsionaalsuse tipp. Tihti leiab ühiskond end «kaastunde kollapsist», kus suur hulk ohvreid on vähemolulised kui üksikud.