Haridusliikumine: Ühtse Eesti kooli probleemkohad vajavad vastuseid

Paljudes koolides on eesti keelest erineva kodukeelega õpilasi Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Liikumine «Eesti kool on eesti keele kodu» esitas Ühtse Eesti kooli teemal seitsme küsimusega avaliku pöördumise haridus- ja teadusministrile ning teistele projekti eeskõnelejatele, kirjutab liikumise eestvedaja Triin Teramäe.

Postmehe arvamusliidrite lõuna «Eesti hariduse keel» järel pani liikumine «Eesti kool on eesti keele kodu» koostöös õpetajate, kasvatusteadlaste, haridusekspertide, kultuuriteadlaste ja lapsevanematega kokku avaliku pöördumise seitsme küsimusega, millele ootame vastust Haridus- ja teadusministrilt Liina Kersnalt, Integratsiooni Sihtasutuse esimehelt Irene Käosaarelt, Keelenõukogu esimehelt Birute Klaas-Langilt ja RITA rände töörgupi juhilt Margus Pedastelt hiljemalt 5. aprilliks.

1.     Kui käivitub vene-eesti segakool, kui suur protsent muukeelseid õpilasi on klassis optimaalne, et säiliks hea loomulik õpikeskkond ning eesti keel suhtluskeelena? Millistele uuringutele tugineb teie vastus?