Juhtkiri ⟩ Nakkusmeeletus

20.03.2021. Tallinn. Meeleavaldus "Sõidame Eestimaa vabaks" Rocca al Mare parklas. Foto Eero Vabamägi, Postimees FOTO: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi

• Piirangutevastased segavad arste
• Mõned elavad omaette inforuumis
• Meeleavaldused on hästi organiseeritud

Piirangutevastaste meeleavaldus tekitas palju raskeid küsimusi, leiab juhtkiri.

Üleeilne piirangutevastane meeleavaldus Eestis ja mujalgi maailmas sunnib küsima mitmeid raskeid küsimusi. Eeskätt näiteks, kas Eesti riik suudab end piisavalt kehtestada, et oma inimesi kaitsta ja viirust ohjeldada.

Pealinna haiglad ägavad täiskoormuse all ja Tallinna haiglatest viiakse koroonapatsiente maakonnahaiglatesse. Seetõttu vajab Eesti meditsiinisüsteem tuge, mitte aga haiglate ümber sõitvate autode kolonne, nagu võis näha nädalavahetusel Tartus Maarjamõisas.

Seega ajal, mil peaks üles näitama solidaarsust arstidega, segavad piirangutevastased arstide tööd. Mõelgem hetkeks, kui tulekahjul tuld kustutavate päästjate ümber õiendaksid mingisugused tuletõrjevastased. Ja mis juhtuks siis, kui arstid ei jõua ühel hetkel oma tööd teha? Kes siis haigeid raviks?

Laiemalt aga tulevad küsimused piirangutevastaste ürituste kohta üle terve maailma. On selge, et säärase haardega meeleavaldus pidi olema koordineeritud ja rahastatud. Kuid kes seda tegi?

Järgmine küsimus aga läheb Eesti riigile: mida teha paremini, et üha enam inimesi saaks paremini aru koroonaviiruse tõelisest ohtlikkusest? Meedia ei saa teha riigi eest tööd sellise sõnumi edastamisel. Tundub, et vaatamata hiljuti alustatud vaktsineerimiskampaaniale pole riigil terviklikku pilti, kuidas ja kelle abil koroonaohtlikkust edastada.

Nädalavahetuse möll ühismeedias on näidanud samuti, et meeleavaldajad ja piirangute vastu võitlejad ajavad omamoodi ka poliitikat. Kõlavad valitsusevastased sõnumid, sealhulgas on tabanud kriitikalaviin peaminister Kaja Kallast. Kardetavasti ei saa nende kriitikutega väitlemisel kasutada peavoolupoliitikute sõnumeid. Asja poliitilise külje pealt paistab ka oht, et erakonnad võivad kohalike valimiste aastal näha piirangutevastastes oma potentsiaalseid valijaid. Keskerakondlase Tanel Gabtšenko kohalolek meeleavaldusel annab märku vähemalt mõne poliitiku huvist sääraste ürituste vastu. Eks ole Kaja Kallase vastu ka mitmed muud poliitikud.

Laiemalt aga tekib küsimusi piirangutevastaste ürituste kohta üle terve maailma. On selge, et säärase haardega meeleavaldus peab olema koordineeritud ja rahastatud. Kuid kes seda tegi? Meeleavaldajate suutlikkus organiseerida peaaegu salaja – vähemalt Eestis – tähelepanuväärne üritus näitab võrgustikku ja võimet rahvast kokku ajada.

Eesti on vaba maa ja siin on õigus korraldada meeleavaldusi igaühel. Ent mööda ei saa vaadata ka julgeolekuaspektist. Aastaid oleme teadnud, et suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast elab Vene inforuumis (selle tõestuseks ka paljude venekeelsete elanike ihalus Sputnik V järele). Nüüd aga avastame ehmatusega, et on ka eestlasi, kes koos mitmetega mujalt maailmast elavad samuti omaette inforuumis. Sellises, kus koroonat pole olemas ja vaktsiinid on ohtlikud.

Samas ehtisid piirangutevastased oma autod rahvuslippudega, mis annab lootust, et Eesti riigi vastu nad otseselt ei ole. Nad väidavad, et mõtlevad «oma peaga», kuid osalevad paradoksaalsel kombel ikkagi globaalses liikumises, mis pole Eesti isemõtlejate leiutis. Pigem tundub, et inimesi kasutatakse ära, kuid piirangutevastased ei anna endale sellest aru. Eesti riik peab tagama, et sõna- ja kogunemisvabaduse sildi all tehtavatest üritustest ei kasvaks oht kaaskodanikele. Eesti riigil tuleb anda soliidne ja koordineeritud vastus.