Rainis Venta FOTO: Erakogu

Nakkushaiguste kiirtestid on pandeemiate ohjamisel vähemalt sama olulised tööriistad, kui seda on maskid või desovahendid, kirjutab biomeditsiinitehnoloogia ekspert Rainis Venta. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kiirtestid võimaldavad tuvastada kõrgelt nakkusohtlikke inimesi nii töökollektiivis, ühistranspordis kui ka koolis. See aitab ennetada nakkuse levikut supernakatajate kaudu suurtes kollektiivides. Kuna kiirtestid peavad olema kiired ja lihtsasti kasutatavad, siis ei saagi need olla sama tundlikud kui laboratoorsed RT-PCR testid. Kuid see ei ole ka nende testide juures vajalik – eesmärgiks on eelkõige tuvastada kõrgelt nakkavad inimesed, mitte diagnoosida, kas inimene on terve või mitte.

 Seega kiirtestid ei ole mitte laboratoorsete testide asendajad, vaid väga väärtuslik lisa, mis õige kommunikatsiooni ja massilise kättesaadavuse korral tooksid nakatumisnäitaja alla kiiremini kui maski kandmine või osalised kogunemispiirangud.

Koroonaviiruse leviku muster on praeguseks saanud üsna selgeks. Esiteks, sagedaseks kui mitte valdavaks levikumustriks on sümptomite eelne levik – inimesed muutuvad nakkusohtlikuks enne kui tekivad sümptomid. Teiseks, nakkuse levikul on kandev roll supernakatajatel. On hinnatud, et koguni 80 protsenti kõikidest nakatumistest leiab aset üksiku supernakataja kaudu. Need on inimesed, kelle ülemistes hingamisteedes toodetakse väga suures koguses viirust. Olen näinud nakatunute proovides rohkem kui miljonikordseid viirusdooside erinevusi.