:format(webp)/nginx/o/2014/01/20/2761210t1hc083.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/02/13659098t1haf20.jpg)
- PPA on välja pannud lisapatrulle koostöös Terviseametiga
- Vaktsiin on parim võimalus ühise immuunsuse kasvatamiseks
- On iga-aastaselt vaja palju lisaraha inimeste ja riigi turvalisuse kaitseks
Koroonaviiruse nakkuse ülikõrge leviku tõttu on üle Eesti kehtestatud rangemad piirangud. Kõik see tähendab suurt töökoormust ka nende eesliinitöötajate jaoks, kes kontrollivad piirangutest kinnipidamist ja reeglite täitmist, kirjutab siseminister Kristian Jaani.
Alles see oli, kui möödunud aasta kevadel kuulutasime välja COVID-19 võitlemiseks eriolukorra. Täna oleme jõudnud kroonviirusega taas väga kriitilisse punkti. Eestis on viimasel ajal tuvastatud igapäevaselt esmaseid positiivseid teste üle tuhande.
Möödunud aasta kevadel tehti eriolukorra ajal järelevalvet nii ürituste, lahtioleku aegade, riigipiiri ületamise korraldamise, lähikontaktsete väljaselgitamise kui ka eneseisolatsiooninõuete järgimise osas. Iga tegevusega on kaasas käinud ka üleüldine selgitustöö. Samuti ei katkenud ka igapäevatöö. Politseinikud, päästjad ja Häirekeskuse päästekorraldajad ning vabatahtlikud on teinud oma tööd suure pühendumusega ja nii jätkub see ka edaspidi.
Ka praegu kasutatakse siseturvalisuse töötajaid nendes tegevustes, mida nad tavapäraselt ei tee, ehk siis seal, kus nende kasutegur kriisiolukorra lahendamiseks on kõige suurem. See on viiruse peatamiseks kriitiliselt tähtis ja seega keskendutaksegi, nagu tavapäraselt, kriisi olukordades kõige olulisematele tegevustele.
Politseinikud, päästjad ja Häirekeskuse päästekorraldajad ning vabatahtlikud on teinud oma tööd suure pühendumusega ja nii jätkub see ka edaspidi.
Politsei- ja Piirivalveamet on välja pannud lisapatrulle koostöös Terviseametiga. Praeguste plaanide kohasel on planeeritud teha märtsis üle 17 tuhande töötunni nõuete täitmise kontrolliks kaubanduskeskustes, toitlustusettevõtetes ja transpordivahendites. Politseiametnikud teevad vajadusel ületunde, kaasates ka oma tegevustesse vabatahtlikud abipolitseinikud. Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtavate kõnede arv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 14 protsenti. Riigi infotelefonile 1247 tehtud kõnede arv on tõusnud pea samasse suurusjärku kui oli möödunud aasta eriolukorra aja alguses – kui eelmise aasta märtsis oli kõnede keskmine maht päevas suurim, keskmiselt 796, siis selle aasta veebruaris on arv jõudnud pea samale tasemele ehk 706 kõneni päevas. Päästeameti teenistujad käisid mitu kuud vabatahtlikena abiks kõnedele vastamas. Samuti toetavad nad kriisikomisjone juhtides kõigis neljas regioonis kohalikke omavalitsusi, mis aitab riigil eelduslikult ühtselt koordineeritud tegevustega kiiremini kriisiolukorda lahendada.
Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtavate kõnede arv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 14 protsenti. Riigi infotelefonile 1247 tehtud kõnede arv on tõusnud pea samasse suurusjärku kui oli möödunud aasta eriolukorra aja alguses.
Kuid see ei tähenda, et tavapärane töö jääks tegemata. Politseinik ja päästja ning 112 ja 1247 operaatorid ennetavad ikka oma tegevustega ohuolukordi, reageerivad väljakutsele ja aitavad igapäevaülesandeid täites ka tervisevaldkonnal epideemiakriisi lahendada. Seega kannavad nad topelt koormust ja see väljendub kümnete tuhandete ületundide tegemist – meie kõigi ohutuse ja turvalisuse eest seisvad inimesed on viidud viimase piirini.
Olukorra tõsidust ja inimeste piirangutest kinnipidamist saab teisaldada ka rahanumbritesse. Lahendame ju kriisi maksumaksja raha eest. Ainuüksi Siseministeeriumi valitsemisala vajas lisaks tavaeelarvele möödunud aastal koroonaviiruse leviku tõkestamisega kaasnenud otseste kulude katmiseks riigieelarvest juurde ligikaudu 3,6 miljonit eurot. Värsked arvutused näitavad, et COVID-i piirangute kinnipidamise järelevalve ja riigi infotelefonile tasuta helistamine läheb ühes kuus maksma umbkaudu 380 000 eurot, millest 260 000 võetakse PPA teiste oluliste tegevustevähendamise arvelt ning 120 000 peab valitsus riigieelarvest veel lisaks igakuiselt eraldama. COVID-ile kuluvat raha saaks aga kasutada muude kriitiliste vajaduste katmiseks – iga aastaselt on vaja märkimisväärselt palju lisaraha, et inimeste ja riigi turvalisus oleks jätkuvalt kaitstud.
/nginx/o/2021/03/12/13676004t1h842e.jpg)
Viirusega võitlemine on meie kõigi ülesanne, mitte vaid tervishoiu ja siseturvalisuse eesliinitöötajate hool. Viiruse kontrolli alla saamiseks on vajalik edukas koostöö nii Terviseameti, siseturvalisuse asutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka kõigi inimeste vahel. Peame ühiselt mõistma, et piirangud pole vaid sõnakõlks, vaid nende rikkumisel on selged tagajärjed nii sisuliselt, juriidiliselt, kuid kõige enam meie endi ja meie lähedaste tervise osas. Peame palun piirangutest kinni! Tunnustan kõiki kaubanduskeskuseid ja poode, kes on teinud omapoolsed pingutused, et inimesed kannaksid maske, hoiaksid distantsi ning ei veedaks siseruumides tarbetult aega. Samuti kiidan tööandjaid, kes teevad kõik endast oleneva võimaldades oma töötajatele kaugtööd, et vältida töökollete teket.
Kindel on, et lähikuud ei saa olema kerged. Pigem veelgi raskemad, sest juba terve aasta on töötatud viiruse leviku tõkestamise laines. Oleme olukorras, kus haiglate võimekus hakkab raugema.
Kui eelmise aasta kevade eriolukorras oli inimestel veel lootus kõrge, et kui kõik hoiavad end paar kuud tublisti kodusena, viivad kontaktid miinimumini, et küll siis see viirus ka ära kaob. Kerge koroonavaene suvi süstis inimestele lisaks lootusrikkust, sest nakkuste arv oli tõesti madal. Sügise tulekuga aga hakkasid arvud taas tõusma. Tänaseks oleme jõudnud euroopa riikide seas nakatunute arvu suhtes esimeste hulka ja see tõsiasi on kurvakstegev.
Ei ole välistatud, et ka pärast vaktsineerimist võib inimene enese teadmata haiguse saada ja viirust levitada. Kuid mida rohkem meil vaktsineerituid on, seda vähemaks muutub nende inimeste hulk, kes nakatuda võiksid.
Pärast aastast COVIDiga võitlemist on inimesed arusaadavalt väsinud nii viirusest, piirangutest kui ka reeglitest. Ilmselt on inimeste rohkemale liikuvusele ja lävimisele hoogu andnud juurde ka vaktsineerimisvõimalus või koroonaviiruse läbipõdemine, kuid me ei tohi veel valvsust kaotada. Vaktsineeritu staatus ei anna põhjust maskikandmisest ja teistest nakkusohutuse meetmetest loobumiseks. COVID-19 vaktsiinid kaitsevad inimest sümptomaatilise põdemise eest, kuid ei hoia täielikult ära nakatumist ja viiruse edasiandmist teistele. Ei ole välistatud, et ka pärast vaktsineerimist võib inimene enese teadmata haiguse saada ja viirust levitada. Kuid mida rohkem meil vaktsineerituid on, seda vähemaks muutub nende inimeste hulk, kes nakatuda võiksid.
Panen südamele, et me täidaks kõiki viirust takistavaid meetmeid: kanname maski, peseme käsi, desinfitseerime pindu, hoiame distantsi, väldime tarbetuid kontakte, teeme võimalusel kaugtööd. Ja palun, kellele on tänaseks võimalus antud saada vaktsiin, siis võtke see vastu – see on parim võimalus ühise immuunsuse kasvatamiseks!
Me saame kõik teha palju ära selleks, et hoida inimesi tervena ja riiki toimivana.