Hill Kulu: koroonasurmadest rahvastikuteadlase pilguga

Professor Hill Kulu Foto: Erakogu

Suurbritaania ja Eesti koroonakogemust suremuse aspektist võrdleb St Andrewsi ülikooli demograafiaprofessor ja Šoti valitsuse juures asuva rahvastiku ekspertkomisjoni liige Hill Kulu.

Suurbritannia teadlased ennustasid möödunud aasta märtsis umbes 500 000 koroonasurma. See oli šokk, ka Briti valitsusele, kes algselt hindas võimalike surmade arvu suurusjärgus 20 000, ent mitte rohkem kui 30 000. Aasta jooksul on riik olnud kolm korda lukus (möödunud aasta märtsi lõpust juulini, novembris ja uue aasta algusest siiani), millel on olnud oluline osa selles, et esialgsed ennustused pole täide läinud (uute andmete valguses olnuks täpsem ennustus pisut alla 400 000). Hetkeseisuga on surnuid 125 000. Lisaks on suur hulk inimesi lühema- või pikemaajalise tervisekahjustusega. Need arvud ei sisalda inimesi, kes pole koroonakriisi tõttu saanud kasutada vajalikke terviseteenuseid  või haiglaravi.

Eesti pääses möödunud kevadel ehmatusega. Olukord on nüüd muutunud. Lihtne arvutus näitab, et juhul kui koroonasse nakatuks 20 protsenti kõigist vanusrühmadest, siis tooks see kaasa umbes 2500 koroonasurma, 60 protsendi nakatunute puhul oleks surmade arv 7500 (haigusesse nakatunute suremus vanuseti on nüüdseks üldjoontes teada). See on ühe väikelinna jagu inimesi. Igal juhul oleks tegemist suurima rahvastikukatastroofiga Eestis pärast teist maailmasõda ja sõjajärgset küüditamist. Löögi all on sõjaajal üleskasvanud lapsed, ent ka järgnevad põlvkonnad (vt joonis).